Põhjaveekogumite seisund

2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu [1], mille tulemuste põhjal paigutus 74% Eesti põhjaveekogumitest heasse seisundisse (nendest heas, kuid ohustatud seisus oli 43%) ning 26 % põhjaveekogumitest oli hinnatud halba seisundisse (joonis 1). 

Põhjaveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärgid on täpsemalt kirjas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ. 

Põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodika erinevad testid on detailsemalt välja toodud siin  ning põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi hinnangu koondtulemuste Exceli tabel on alla laetav siit. 

Põhjaveekogumite halba seisundit põhjustavad indikaatorid

Põhjavee halba keemilist seisundit põhjustavad väga erinevad indikaatorid, näiteks: Kirde-Eestis on probleemiks kloriid- (Cl), ammoonium- (NH4) ja sulfaatiooni (SO4) kontsenratsiooni kasvutrendid (joonis 2 ja 3). Ida-Viru põlevkivibasseini seirekaevudest on mõõdetud kõrgemad keemilise hapnikutarbe (KHT) näidud ning 1-aluseliste fenoolide kontsentratsioonid ületasid mitmel pool neile kehtestatud läviväärtust. Samuti vajab edasist uurimist baariumi (Ba) sisalduse kasvutrend  sealses põhjavees. Lääne-Eestis Matsalu piirkonnas on probleemiks KHT suurenenud näidud, mis viitab orgaanilise aine lubatust kõrgemale sisaldusele põhjavees. Kesk-Eestis Pandivere piirkonnas tuleneb põhjavee halb keemiline seisund põhiliselt nitraatide (NO3), pestitsiidide ning naftasaaduste kõrgenenud näitude tõttu.

Erinevate saasteainete kasvutrendide põhjused võivad olla väga erinevad. Ühelt poolt võib tegu olla looduslikult esineva nähtusega, näiteks Kambriumi-Vendi Voronka sügavad põhjaveekihid võivad seguneda soolasemate veekihtidega, mille tulemuseks on kloriidioonide kontsentratsiooni tõus põhjavees. Samas põhjustab intensiivne põhjavee väljapumpamine rannikualadel põhjaveetaseme ulatuslikku alanemist, mis omakorda soodustab igasuguse soolase vee sissetungi põhjavette (sh. merevesi). Erinevad orgaanilised ühendid võivad olla looduslikku päritolu, näiteks NH4 ja SO4 ja KHT kõrgemad näitajad põhjavees võivad tuleneda põhjavee anaeroobsest keskkonnast (PVK 6 ja PVK 7) või piirkonnas paiknevatest soovetest. Seetõttu on nende ühendite puhul sageli raske tuvastada imimmõju ulatust põhjavee kvaliteedi näitajatele. Teiselt poolt võivad orgaaniliste ja anorgaaniliste (NO3, fenoolid, pestitsiidid ja nende laguproduktid) ühendite indikaatornäitajate tõus viidata intensiivsele põllumajandusele näiteks Kesk-, Kagu- ja Lõuna-Eesti Kesk-Devoni piirkonnas, kus põhjaveekihid on kas karstunud või paiknevad maapinnale liiga lähedal ning on seetõttu saasteainete leviku suhtes kaitsetud. 1-aluseliste fenoolide sisalduse probleem põhjavees näib lahenevat koos saastunud alade korrastamisega ning täpsema määramismetoodika kasutuselevõtuga (mis eristab inimtekkelised fenoolid looduslikest humiidainetest või muudest sarnastest ainetest). Pestitsiidide piirväärtusi ületavad sisaldused põhjavees on seni küllalt harvad. PVK 24 seisundi halvaks hindamine viie aasta jooksul kogumist kogutud kolme piirväärtust ületava veeproovi alusel on madala usaldusväärsusega ja kordusuuring enamatest vaatluspunktidest ei pruugi 34,4% põhjaveekogumi saastumist pestitsiididega kinnitada.

Kokkuvõtvalt on põhjavee keemilise seisundi hindamine sageli üsna keeruline protsess, mis nõuab põhjavett mõjutavate erinevate mudelite (põhjavesi, pinnavesi, põhjavee looduslik foon, inimmõju, hüdrogeoloogia etc.) hindamist pikema ajajoone jooksul.

Põhjavee halba koguselist seisundit põhjustasid Ordiviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, sest selle põhjaveetase on ulatusliku põlevkivi kaevandusvee väljapumpamise tõttu alandatud. Antud kogumi looduslik ressurss on neli korda väiksem, kui sealt võetav põhjavee kogus. Tulemus on aga oodatav ja püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub. Samuti on maapinnalähedane Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum halvas seisundis, kus veehaaretest võetav suur vee kogus alandab põhjaveest sõltuvaid piirkonna Martiska ja Kuradijärvede veetasemeid. Teistes Eesti piirkondades on põhjaveekogumite koguseline seisund hea.

Halvas seisundiklassis olevate põhjaveekogumite summaarkokkuvõte:

PVK 2: Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum 
Halb keemiline seisundi hinnang põhines testide 1,2 ja 5 tulemuste põhjal:

Märkus: Põhjaveekogumi klooridele seatud läviväärtus on 250 mg/l. Põhjaveekogum on kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest ning põhjaveekogum ei mõjuta pinnaveekogumeid ja põhjaveest sõltuvaid maismaaökosüsteeme.

PVK 6: Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum 
Halb keemiline seisund tulenes üldkeemia testi 1 tulemuste põhjal:

Märkus: Järgmiseks aruandeperioodiks tuleks välja selgitada NH4 ja KHT kõrgete sisalduste ja nende tõusutrendide esinemise põhjused. Samuti tuleks uurida Ba tekkepõhjusi nii põhjaveekogumis kui ka põhjaveekogumiga seotud pinnavees. Juhul kui Ba allikaks on inimtegevus, tuleb kehtestada Ba läviväärtus lähtuvalt mõjust pinnaveekogumitele. 

PVK 7: Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum

Halb keemiline seisund tulenes üldkeemia testi 1 tulemuste põhjal ning koguseline seisund testide 6 ja 7 tulemuste põhjal. Test 8 andis põhjaveekogumile ohustatud hinnangu (Ba sisalduse tõusust lähtuvalt).

Märkus: Järgneva aruandeperioodi vältel peaks siiski selgitama piirkonnas esineva Ba probleemi (vaata selgitust PVK 6 juures) ning KHT tõusutrendi põhjusi. Täpsemat selgitust vajab ka põhjaveevõtust tingitud muutuste olulisus pinnaveekogumitele ning välja tuleb töötada selle mõju usaldusväärseks hindamiseks vajalik seiresüsteem.

PVK 11: Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum
Halb keemilise seisundi hinnang tulenes testide 1 ja 5 tulemuste põhjal:

Märkus: Uue aruandeperioodi vältel on vaja selgitada kõrge KHT näitude ning tõusutrendide põhjused. Lõhelised ja karstilised veekihid, keskmiselt veerikkamad.

PVK 15: Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas 
Halb keemilise seisundi hinnang tulenes pinnavee testi 3 tulemuste põhjal:

Märkus: Test 3 põhjal on põhjaveekogumi toitest pärinev lämmastik võib mõjutada sellest sõltuvate vooluveekogumite seisundit; Hinnangu usaldusväärsus madal, kaasajastada tuleks jõgede põhjavee toite osakaalud ning põhjavee seirekaevude ja jõgede seosed.
 

PVK 24: Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas 
Halb keemilise seisundi hinnang tulenes üldkeemia testi 1 tulemuste põhjal. Põhjaveekogum hinnati ohustatud seisundiks pinnavee testi 3 tulemuste põhjal.

PVK 27: Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum
Põhjaveekogum on halvas keemilises (Test 1 ja 3) ja koguselises seisundis test 7 tulemuste põhjal:

PVK 31: Kvaternaari Prangli põhjaveekogum 
Põhjaveekogumi halb keemiline seisundi hinnang tulenes üldkeemia testi 1 tulemuste põhjal:

Viited:

[1]  Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.