Viimase 30. aasta jooksul on Eestis heitveega keskkonda juhitud üldlämmastiku koormus langenud 5 korda, üldfosfori koormus 13 korda.
Punktreostusallikateks nimetatakse kindla asukohaga seotud konkreetseid objekte (vee valdkonnas nt reoveepuhastite „toruotsad“ ehk heitveelaskmed, tööstusettevõtete heitvee väljalaskmed, sadeveelaskmed jmt), mille kaudu juhitakse keskkonda heitvett ja koos sellega saasteaineid. Punktreostusallikateks loetakse ka näiteks loomalaudad, sõnnikupatareid või muud taolised piiritletavad objektid, millest satub keskkonda saasteaineid.
Heitvee keskkonda juhtimiseks on veeseaduse kohaselt vaja vee erikasutusluba. Vee erikasutajad esitavad kord aastas oma veekasutuse aruande, kus muu hulgas teavitavad ka oma reostuskoormustest. Vee erikasutajate esitatud aruandluse põhjal koostab Keskkonnaagentuur Eesti veekasutuse koondülevaate.
Indikaator näitab heitveega keskkonda, peamiselt pinnaveekogudesse juhitud saasteainete koguseid aastas ehk aastast reostuskoormust terve Eesti kohta summaarselt. Summeeritud on vaid vee- või muu keskkonnaloa alusel raporteeritud heitvee koormused, seega võib tegelik reostuskoormus olla veidi suurem. Reostuskoormused on esitatud tuhandetes tonnides aastas. Arvesse pole võetud jahutusvee väljalaskmetest pärinevat koormust, kuna antud protsessi käigus vee keemiline koostis ei muutu ning taoline heitvesi ei vaja hilisemat puhastamist.
Lisaks põhjustavad koormust vihmavalingute või tehnilise rikke ajal tööle hakkavad avariiülevoolud. Ühisvoolsest kanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ülevoolud peavad olema projekteeritud nii, et need hakkavad tööle vaid siis, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja vähemalt neli osa sademevett. 2021. aasta seisuga on vee-erikasutuse lubades olemas 64 veelasku, mis on määratud avarii olukorras kasutamiseks. Reaalselt kasutati neist kahte, kokku kuuel korral. Kokku juhiti avariiolukordades heitvett 288 245 m3, millest 288 231 m3 pärines Tallinna ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi ülevoolust ja oli põhjustatud intensiivsetest sajuhoogudest.
Graafikul esitatud saasteained BHT7, Nüld ja Püld on heitvee põhinäitajad, mille kaudu hinnatakse ka veekogude seisundit ja veekvaliteeti:
- BHT7 ehk biokeemiline hapnikutarve 7 ööpäeva jooksul näitab vajaminevat hapniku hulka, mis kulub mikroobidel ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. Veekogusse juhitav heitvesi vähendab vee hapnikusisaldust, mis omakorda mõjutab sealseid veeorganisme, eriti kalaliike, kes on vee hapnikusisalduse suhtes tundlikumad;
- Nüld ehk üldlämmastik on üks taimetoitainetest, mille liig põhjustab veekogude eutrofeerumist ehk kinnikasvamist;
- Püld ehk üldfosfor põhjustab taimetoitainena veekogude eutrofeerumist ehk kinnikasvamist.
Reostuskoormusi tuleb vähendada eelkõige suublaks olevate veekogude eutrofeerumise vähendamiseks ja ennetamiseks. Eutrofeerumine on toitainete (peamiselt fosfori ja lämmastiku) üleküllusest tingitud taimestiku ja fütoplanktoni liigne kasv. Eutroofses veekogus võivad ühed liigid hakata vohama teiste arvelt, mistõttu vaesustuvad kooslused liigiliselt. Taimede ülemäärase kasvuga seonduvad lagunemisprotsessid, mis põhjustavad orgaanilise aine akumuleerumist, põhjalähedastes veekihtides hapnikupuudust ja veekvaliteedi üldist langust, mis omakorda mõjutab negatiivselt ülejäänud vee-elustikku (näiteks kalu). Seetõttu on meie veekogude hea seisundi huvides vaja piirata inimtekkelist toitainete reostuskoormust.
Reostuskoormused on Eestis kolmekümne aastaga oluliselt vähenenud. Ühelt poolt on see tingitud ENSV-aegse suurtööstuse lõppemisest ja rahvastiku arvu vähenemisest, teiselt poolt aga on tehtud suuri investeeringuid reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Aastatel 2000–2016 on joogi- ja heitveetaristusse investeeritud kokku ligi 1,09 miljardit eurot.
Pika aegreana (kokku 30 aastat) on Eesti Nüld reostuskoormus vähenenud 5 korda, Püld 13 korda ja BHT7 lausa 21 korda. Tundub, et miinimumtase on saavutatud ning viimaste aastate jooksul on koormused püsinud stabiilsetena. Arvestades Eesti väikest pindala, võib riiklikku statistikat mõjutada aga ka üheainsa suure tehase avamine või sulgemine.
Positiivne näide riikliku statistika mõjutamise kohta on see kui 1996. aastal hakati pikalt Emajõkke juhitud puhastamata reovett puhastama. Peale seda on Emajõe vee seisund Tartus paranenud, kuid murettekitavad on leitud ohtlike ainete ja pestitsiidide jäägid Emajõest. Täpsemat infot Emajõe kohta leiab Tartu linna keskkonnaseisundi ülevaatest.