Liigu edasi põhisisu juurde
Environmental portal | 01.02.2023
vaade Tiirikoja ilmajaamale

Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023.

Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel.  Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.

Praeguse Tiirikoja järvejaama eelkäijaks oli 1. veebruaril 1923. aastal Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi poolt asutatud Tiirikoja meteoroloogiajaam. Jaamas mõõdeti sademeid ja õhutemperatuuri. Jaama töös esines perioodil 1937–1944 erinevatel põhjustel aeg-ajalt ka pause.

1945. aasta oktoobrini tehti ainult meteoroloogilisi vaatlusi, siis lisandusid mõõtmised ja vaatlused Peipsi järvel. Pärast sõja lõppu, 1946. aastal, muudeti jaam hüdrometeoroloogiliseks I järgu järvejaamaks. 

Perioodil 1951–1962 teostati aurumise vaatlusi veepinnalt ja perioodil 1954–2014 teostati aurumise vaatlusi meteoväljakul.

1955. aasta oktoobri lõpul lisandusid jaama tööplaani aktinomeetrilised vaatlused, mis koos mõõtmistega Tõraveres on andnud olulist teavet kliimamuutuste (atmosfääri läbipaistvuse) kohta Ida-Euroopas.

1962. aastal oli jaam Eesti ilmajaamadest suurim – personal koosnes 16 inimesest. Et jaamale on kuulunud ka kolm laeva (näiteks aastast 1960 ekspeditsioonilaev „Limnoloog“) ja kaks hobust, oli töötajate hulgas kolm laevnikku ja tallimees. Talvel käidi hobustega Peipsi jääl termoprofiili mõõtmas ja veekeemia proove võtmas, mis kestis vähemalt 4 päeva. Hobustele võeti kaasa hein ja vaatlejatele ööbimiseks ahjuga varustatud soojak.

20. sajandi keskpaigast kasutati talvisteks sõitudeks järvel spetsiaalseid roomikautosid. Nüüd kasutatakse sõitudeks moodsat saani ja tööd saab tehtud hulga vähema ajaga.

Aastate jooksul on muutunud nii vaatluste tegemise tähtajad ja metoodika kui ka mõõtevahendid. Pisut on muutunud ka meteoroloogiaväljaku asukoht.

Tiirikoja ilmajaama asukoha muutus kaardil läbi ajaloo
Aastate jooksul on pisut muutunud Tiirikoja meteoroloogiaväljaku asukoht.

 

Image
Talvel käidi hobustega vähemalt 4 päevastel retkedel Peipsi jääl termoprofiili mõõtmas ja veekeemia proove võtmas.
Image
20. sajandi keskpaigast kasutati talvisteks sõitudeks järvel spetsiaalseid roomikautosid.
Image
Tänapäeval kasutatakse liikumiseks moodsat saani ja töö saab tehtud hulga vähema ajaga.

Tiirikoja jaamas on aegade jooksul kasutatud erinevaid töövahendeid

 

Image
Tiirikoja vaatlusväljak, 1960
Image
Tiirikoja vaatlusväljak, 2021

Tiirikoja jaama vaatlusväljak

 

Aastal 2002 paigaldati vaatlusväljakule automaatilmajaam ning 2003. aasta septembris toimus üleminek automaatsele ilmaandmete registreerimisele. Vaatlejad järgisid seda, mida sensorid veel ei mõõtnud. Alates 2014. aastast töötab jaam täisautomaatsena.

2021. aasta jaanilaupäeval asus järvel tööle Eestis ainulaadne poijaam, mis jäävabal perioodil mõõdab lisaks meteoroloogilistele näitajatele ka Peipsi järve veekvaliteedi parameetreid.

Image
Peipsi poijaam

 

Ilmaäärmused, mis 100 aasta jooksul on Tiirikojal registreeritud:

  • Maksimaalne õhutemperatuur +33,8 °C (19.07.1945)
  • Minimaalne õhutemperatuur −39,6 °C (30.12.1978)
  • Maksimaalne tuule kiirus 28 m/s (19.07.1970)
  • Maksimaalne lumikatte paksus 70 cm (24.02.2010)
  • Maksimaalne ööpäevane sademete summa 73 mm (31.07.2011)

 

Lisa kommentaar

Restricted HTML

  • Lubatud HTML- märgendid: <a href hreflang> <em> <strong> <cite> <blockquote cite> <code> <ul type> <ol start type> <li> <dl> <dt> <dd> <h2 id> <h3 id> <h4 id> <h5 id> <h6 id>
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehe aadressid ja e-posti aadressid muutuvad linkideks automaatselt.
Samal teemal
Vaata kõiki