2022. aastal deklareeriti kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku 149,4 mln eurot, mis on ligi 60 mln eurot enam kui aastal 2021. aastal. Keskkonnatasude otsene eesmärk on muuta looduvarade kasutamist säästlikumaks ja saaste sattumist keskkonda väiksemaks.
Keskkond on meie kõigi ühine rikkus ja selle kasutamise eest makstakse keskkonnatasu. Eelmisel aastal deklareeritud 149,4 mln eurot on kõigi aegade rekordsumma. Keskkonnatasudest laekunud raha kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks ning jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
2022. aastal deklareeritud 149,4 mln euro keskkonnatasude hulgas on 93,8 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 29,3 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 14,7 mln vee erikasutusõiguse tasu, 7,4 mln välisõhu saastetasu ning 4,3 mln eurot veesaastetasu.
Rainer Vakra sõnul põhjustas keskkonnatasude deklareerimisel märkimisväärse tõusu põlevkivi kaevandamise tasumäära mitmekordne kasv. „Põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär on seotud Rotterdamis koteeritud üheprotsendilise väävlisisaldusega raskekütteõli maailmaturu keskmise hinnaga – mida kõrgem on raskekütteõli maailmaturu hind, seda kõrgem on ka kvartaalne põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär ja seda enam tuleb ressursitasu maksta,“ selgitas Vakra.
Üle poole kõigist deklareeritud keskkonnatasudest on seotud maavara kaevandamisõiguse tasuga. Lõviosa maavara kaevandamiselt laekuvast keskkonnatasu laekub põlevkivi kaevandamisest. „Kui 2021. aastal deklareeriti 12 mln tonni põlevkivi kaevandamisel ressursitasu 24,7 mln eurot, siis 2022. aastal deklareeriti 13,8 mln tonni põlevkivi kaevandamisel 81 mln eurot ressursitasu,“ ütles peadirektor.
„Välisõhu saastetasu deklareerimise suurenemist võib osaliselt seletada kõrgetest maagaasi hindadest tingitud põlevkiviõli kasutamisega. Kindlasti on määrav ka Narva elektrijaamade täisvõimsusel töötamine, kasutades elektritootmiseks gaasi asemel kivisütt või põlevkivi,“ selgitas Vakra.
Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2022. aastal kokku 10,9 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu ja 4,6 mln eurot vee erikasutusõiguse ehk veevõtu ressursitasu. Maavara kaevandamisõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse valda (3,5 mln eurot). Vee erikasutusõiguse tasust laekus kõige enam samuti Alutaguse valda (1,2 mln eurot).
Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa ligi 420 tuhande euro võrra.
Keskkonnatasudest saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
Lisateave:
Ahto Eesmäe
Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja
ahto.eesmae@keskkonnaamet.ee
5671 2141