Inventuur
2024. aastal moodustas jäätmesektor 1,69% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (koos LULUCF sektoriga) ehk umbes 0,20 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga vähenes sektori heide 3,98%. 1990. aastaga võrreldes on jäätmesektori heide vähenenud 30,65%.
Jäätmesektori KHG‑de heitkoguste peamine allikas on biolagunevate jäätmete ladestamine, mis on baasaastaga (1990) võrreldes vähenenud 36,8% võrra. Heitkogused kompostimisest on 1990. aastaga võrreldes 465% võrra kasvanud.
Jäätmete põletamist ilma energiakasutuseta 2024. aastal ei toimunud ning lahtisest põletamisest tulenevad heitkogused olid väga väikesed.
1995. aasta madal KHG heide on seotud ladestatud vanapaberi ja reoveesette vähenenud kogustega. Aegrea kõrgeim KHG heitkogus aastatel 2000–2001 on tingitud suurest kogusest ladestatud jäätmetest. KHG heitkoguste tõusev trend aastani 2001 oli tingitud vähesest prügi sorteerimisest ning suurte koguste orgaanika ja toidujäätmete ladestamisest. Jäätmete põletamise heitkogused on olnud kogu perioodi jooksul võrreldes teiste tegevustega marginaalsed. Iru soojuselektrijaamas energiaks põletatud jäätmetest tulenev heide arvestatakse energeetikasektori heitkoguste hulka.
Pärast 2004. aastat alanud KHG heitkoguste langustrend on seotud prügilate metaani kogumise ja põletamisega. Heitkoguste vähenemine alates 2009. aastast on seotud majanduslangusega aastatel 2007-2008. Viimane ei mõjutanud jäätmesektorit aga koheselt, kuna tööstusettevõtetel olid olemas toorme varud. Summaarne KHG heitkogus vähenes kiirelt aastal 2011, sest eurole üleminek tõstis toodete hindu ning vähendas tarbimist ja seeläbi ka jäätmeteket. Iru jäätmepõletusjaama avamine 2013. aastal vähendas samuti ladestatud jäätmete koguseid.
COVID-19 pandeemia tõttu vähenesid heitkogused järsult 2020. aastal, kuna vähenes tekkinud jäätmete hulk. 2021. aastal heitkogused veidi kasvasid, kuid jäid siiski alla 2019. aasta taseme. 2021. aasta heitkoguse väike kasv tuleneb peamiselt tahkete jäätmete ladestamise kategooriast, sest prügilagaasi koguti vähem ning seetõttu oli ka metaani taaskasutusmäär madalam kui 2020. aastal. Jäätmesektori aegrea madalaim KHG heitkogus oli 2024. aastal ja oli peamiselt seotud vähenenud jäätmete ladestamisega.
Jäätmesektori heitkoguste hinnangute koostamiseks tulevad algandmed suures osas riiklikust jäätmestatistikast (jäätmete koguteke ning ladestatud, kompostitud, anaeroobselt kääritatud ja põletatud jäätmete kogused), aga osaliselt ka Statistikaametist (SKP, rahvaarv) ja KOTKASe andmebaasist. Lisaks kasutatakse ladestamise kategooria heitkoguste hindamisel segaolmejäätmete sortimise uuringute tulemusi.
Prognoos
Prognoosi järgi on aastaks 2050 on jäätmesektori kasvuhoonegaaside heitkogused ligikaudu 78,7% väiksemad võrreldes aastaga 1990 ning 66,5% väiksemad võrreldes aastaga 2023.
Jäätmesektori prognooside koostamisel kasutatakse peamiste eeldusena aastas tekkinud jäätmete koguseid, olemjäätmete ringlussevõtu protsenti ja prügilasse ladestatud jäätmete kogust.
Jäätmesektori heitkoguste kasvutrend aastatel 1990–2001 on seotud jäätmete vähese sortimisega. Heitkoguste vähenemine aastaks 2050 on aga peamiselt seotud jäätmete taaskasutusse ja ringlusse võtmise suurenemisega, prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete mahu vähenemisega ja jäätmete põletamisega Iru koostootmisjaamas.
Jäätmesektori meetmed, millel on suurim mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele on jäätmetekke ennetamine, prügilasse ladestatud jäätmete koguse vähendamine, ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide ringlusse võtmise mahu suurendamine.
Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg