Energeetika

Keskkonnahoidlik areng energeetika valdkonnas

2050. aastaks plaanib riik vastavalt Eesti 2035 strateegiale saavutada kliimaneutraalsuse. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks peab Eesti kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu, suurendama elektrifitseerimist ja loobuma põlevkivienergeetikast ehk vaja on põhjalikku elektrisüsteemi ümberkujundamist. Samal ajal tuleb tagada õiglane üleminek, mis säilitab energia taskukohasuse ja toetab majandusarengut põlevkiviregioonis. Kliimakindla majanduse seadus seab jõustumisel õiguslikult siduvad eesmärgid süsinikuneutraalsuse ja heitkoguste vähendamise saavutamiseks, määrab rakendamise vastutused ning kehtestab selged sihid põlevkivi ja teiste fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks. Eesmärgid ja tegevused, et Eesti energiamajandus tagaks energiajulgeoleku, kasvataks riigi konkurentsivõimet ja aitaks kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule, on seatud Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 (ENMAK 2035).  ENMAK 2035 alameesmärgid on: (1) energiajulgeoleku tagamine, (2) energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine, (3) energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Globaalses võrdluses on Eesti energiasüsteemid heal kohal – 2024. aastal paiknesime 7. kohal energiasüsteemi jätkusuutlikkuses (World Energy Council Trilemma Index) ja 2025. aastal 11. kohal energiapöörde efektiivsuses (World Economic Forum). Eesti täitis 2020. aastaks seatud energiasäästu ja taastuvenergia eesmärgid. Ka järgnevalt on energeetika valdkond liikunud kestlikumas suunas ning näiteks on puhta energia osakaal Eesti energiatarbimises märkimisväärselt kasvanud, ületades Euroopa Liidu keskmise taseme. Siiski, Euroopa Liidus on Eesti põlevkivi mahuka kasutamise tõttu üks energiaintensiivsemaid riike. See tähendab, et iga majanduses toodetud euro kohta kulutame enamike liikmesriikidega võrreldes rohkem primaarenergiat (st enne muundamist arvestatud energiaressursse). Põlevkivi kasutamine kajastub kontrastselt ka teistes valdkondades, näiteks suur jäätmeteke, kõrge veekasutus kaevanduspiirkonnas või kaasnevad tervisemõjud põlevkivitööstuse läheduses elavatel inimestel.