Liigu edasi põhisisu juurde
Uuringud ja aruanded
Andis välja Keskkonnaagentuur Avaldatud: 21.12.2023  /  Uuendatud: 10.01.2024

Uuring "Eesti ühiskonna teadlikkus äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas" on läbi viidud LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames. Projekti üldine eesmärk on tõsta inimeste kliimateadlikkust, kohanemist ja paremat valmisolekut kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega. Uuring võimaldab hinnata milline on inimeste teadlikkus teemadel praegu ning kas ja kuidas see on muutunud projekti lõpus.

Uuring baseerus küsitlusel, mis saadeti Keskkonnaagentuuri klientidele, koostööpartnerile, kohalikele omavalitsustele ning lisaks said küsitlusele vastata kõik Keskkonnaagentuuri ilmateenistus.ee lehe ja Facebooki lehe külastajad. Küsimustiku täitis 265 vastajat.

Ilmateavet peetakse oluliseks (96,6% vastajatest) ja vajaliku info kättesaamiseks kasutatakse enamasti Keskkonnaagentuuri ilmateenitus.ee veebilehte või ILM+ äppi. Oma rolli ei ole kaotanud ka riiklikud tele- ja raadiokanalid, mis tagavad ilmateate jõudmise igasse Eestimaa kodusse. Välismaistest allikatest on populaarseim yr.no, samuti on info ammutamiseks üsna levinud mobiiltelefonide enda ilmarakendused.

Ilmainfot kasutatakse suures osas igapäevaselt (85,2%) ning kasutajate seas on väga erineva valdkonna inimesed fotograafidest kuni kriisikorraldajateni. Huvi on suurim mitme ööpäeva prognoosi vastu ning üldiselt ollakse ilmateabe kättesaadavusega rahul.

Eestis on äärmuslike ilmanähtustega silmitsi seisnud 90,6% vastanutest. Enim on inimeste igapäevaelu häirinud tugevad tormituuled. Tähelepanu äratab seik, et üle 40% vastanutest on probleemina ära märkinud nii kuumuse, põua kui ka metsade tuleohtlikkuse. Äärmuslike ilmanähtuste sagenemist viimastel aastatel peavad reaalsuseks rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest, samas kui kolmandik ei näe tendentsis muutust või ei oska vastata.

Hoiatusi keeruliste ilmaolude kohta jälgitakse üsna hoolega. Nendest veidi üle 90% peetakse hästi ajastatuks ning infot ammutatakse põhiliselt Keskkonnaagentuuri ja ERRi kanalite kaudu.

Kliimamuutusi peab tõsiseks probleemiks valdav osa ehk 84,9% vastanutest. Üle poole (73,6%) uuringus osalenutest arvab, et inimese roll kliimamuutuste juures on suur või pigem suur.

Kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid on kasutusele võtnud 60,4% vastanutest. Meetmetena nimetati kõige enam prügi vähendamist ja sorteerimist (77,4%), võimalusel ühekordsete pakendite kasutamisest loobumist (66%) ning säästlikuma auto ja/või kodumasina soetamist (46%). Muude abinõudena nimetati veel üleüldist säästlikku tarbimist ja elamist, esemete parandamist ja nende kasutamist kasutusea lõpuni, inimeste teadlikkuse tõstmist, taaskasutust, lihatoodete tarbimise vähendamist ning puude istutamist. Vastanute hulgas leidus ka neid, kes nimetatud tegevusi teevad, aga ei seosta seda kliimamuutuste vastu võitlemisega.

Tööülesannete täitmiseks vajalike Eesti tuleviku kliimat puudutavate andmete (kliimaprojektsioonide) osas jagunesid vastused pooleks: 49,1% vastanutest kinnitasid, et nad vajavad selliseid andmeid ning 50,9% vastasid eitavalt.

Tööga seotud otsuste tegemisel on tuleviku kliimainfo vajaduse välja toonud 46% vastanutest. Erinevaid valdkondi puudutavatest tegevustest on kõige enam mainitud põllumajandustööde planeerimise ja riskide hindamise (8%), keskkonna- ja kliimapoliitika kujundamise (5%), metsamajanduslike tööde planeerimise ja strateegiate väljatöötamise (5%) ning liikide leviku ja arvukuse prognoosimisega seotud tegevusi (4%).

Tuleviku kliimainfo formaadi osas eelistatakse lihtsas keeles kokkuvõtlikku raportit (38,9%), infograafikuid (24,5%) ja kliimakaarte (23,4%). Põhjalikku teaduslikku raportit eelistas 12,8% vastanutest ning masinloetaval kujul andmete kättesaadavust 10,2%. Eraldi nimetati vajadust majandusliku mõjuga seostatud kliimastsenaariumi uuringu ning poliitiliste otsuste tegemiseks kasutatava kliimaraporti järele.

Tuleviku kliimainfo kasutamise vajadust pikemas perspektiivis igapäevaelu planeerimisega seostab 31% vastanutest. Kliimast sõltuvad otsused on peamiselt seotud eluaseme renoveerimise, aiataimede ja -saaduste kasvatamise, vaba aja tegevuste ja puhkuse planeerimise, tervise ja turvalisuse tagamise ning igapäevaste elukorralduslike küsimuste lahendamisega. 5% vastanutest soovib kliimainfot elukoha valiku tegemiseks.

11% vastanutest leiab, et tuleviku kliimainfo on vajalik nii nende endi kui kaaskodanike teadlikkuse tõstmiseks ning käitumismustrite keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning 7% uuringus osalenutest arvab, et nad ei vaja tuleviku kliimainfot või ei oska selle vajadust hetkel hinnata.

Life. Kaasrahastatnud Euroopa Liit

 

AdaptEST logo

 

Natura 2000 logo

Uuring on valminud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“  (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia, LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik. Euroopa Liit ega abiandvad asutused ei vastuta uuringus oleva informatsiooni õigsuse ja sisu kasutamise eest.