Nahkhiirte vabatahtliku seire õppekäigud
Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärgiks on liikide leviku täpsustamine ning pikemas perspektiivis tavalisemate liikide arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine.
Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärgiks on liikide leviku täpsustamine ning pikemas perspektiivis tavalisemate liikide arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine.
Iga päev keskendub põhiteemale: ruum, tehnoloogia ja keskkond, hõlmates selliseid teemasid nagu linna- ja merealane planeerimine, tehisintellektil põhinevad süsteemid, säästev ehitus ja kliimatõhusus.
Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb keskmisest kõrgem (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, paiguti vähem (norm 47..88 mm).
RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi.
2026. aasta mais oli Eesti keskmine õhutemperatuur 11,2 kraadi, mis on 0,7 kraadi normist kõrgem. Kõige madalam õhutemperatuur –3,7 kraadi mõõdeti Lääne-Nigulas 6. mail. Kõige kuumem oli 19. mail, kui Narvas mõõdeti lausa 29,9 kraadi ja kirja sai ka selle aasta esimene kuumapäev (õhutemperatuur kõrgem kui 27 kraadi).
Sel reedel ja laupäeval toimunud Keskkonnaagentuuri häkatonil „Metsikult andmetes 2026“ otsiti uusi ja praktilisi lahendusi metsandusandmete paremaks kasutamiseks.
1. juunil kella 16.00–17.30 toimub Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Tihenevad linnad söövad oma rohelist südant. Mis on selle hind?“. Üritust saab jälgida UTTV-st.
Valitsus kinnitas Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamise ja uue kaitse-eeskirja, mis tagab senisest tõhusama kaitse Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa piiril asuvale väärtuslikule luha-, soo- ja metsamaastikule.
Tavalisemate liikide (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir, pruun-suurkõrv) arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine. Haruldaste liikide leviku andmete kogumine.