2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.

Keskkonnaamet on tuvastanud välisõhu filteranalüüsides jaanuaris ülipisikesi koguseid tavapärasest erinevaid radioaktiivseid aineid. Ainete kontsentratsioonid olid väga väikesed ning neist ei ole ohtu inimestele ega keskkonnale.

2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.

Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud. Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt...

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt algatas täna käskkirjaga Kolgi ja Irbe madaliku looduskaitsealade moodustamise menetluse. Tegemist on esimeste kaitsealadega, mis plaanitakse luua Eesti majandusvööndisse – nende eesmärk on kaitsta karide elupaigatüüpi, olulisi linnualasid ning kalade koelmu- ja toitumispaiku.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2023–2024 veel 3%, mille tulemusel on ELi heitkogused kokku 40% väiksemad kui aastal 1990, nagu selgub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja täna avaldatud EEA (European Environment Agency) analüüsist. ELi kasvuhoonegaaside inventuuri koostas ja edastas 15. aprillil EEA Euroopa Liidu...

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.

Juba neljandat aastat vaatlesid vabatahtlikud nahkhiiresõbrad oma kodukeldrites talvituvaid nahkhiiri.

Iga kolmas ELi õigusaktidega kaitstud elupaik sõltub vähese intensiivsusega ehk ekstensiivsest karjatamisest. Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaate kohaselt on vaja 10–15% kogu ELi veiste, lammaste ja kitsede arvust, et säilitada ELi elupaigadirektiiviga kaitstud elupaiku ekstensiivse karjatamise abil.

XXI Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval, 18. aprillil, kui ca 2 800 veespordihuvilist paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude kui ka ilmateatega ning jagame väärtuslikku seireinfot!