Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on hoone sisene küttelahendus. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogused kajastuvad energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad äri- ja avaliku sektori hooned, millel on oma katlamaja. Alakategooriasse "kodumajapidamised" on koondatud  elamute kütmisest tulenevad heitkogused. Alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaasipõhiste tulekustutussüsteemide heited. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Mahepõllumajandustoodangu osakaal näitab, kui suur osa põllumajanduse kogutoodangust pärineb mahetootmisest. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandustoodangu mahu suhtena kogu põllumajandustoodangu mahusse ning esitatakse protsendina (%). Mahetootmine hõlmab endas mahepõllumajandusliku taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust, mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmist. Kasvatatud saaduseid võib kasutada toiduks, söödaks ja külviseemneks.

Mahepõllumajandusmaa osakaal näitab, kui suur osa riigi kogu põllumajandusmaast on mahekasutuses. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandusmaa pindala suhtena kogu põllumajandusmaa pindalasse ning esitatakse protsendina (%). Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on tootmisviis, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. 

Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.

Veterinaarias kasutatud antibiootikumide müügiandmed. Kasutatud ühik mg/PCU tähendab müüdud antibiootikumide kogust milligrammides looma ühe kilogrammi kehakaalu (PCU) kohta. Kehakaalu ühikute koguarvu arvutamisel võetakse arvesse loomade arv ja keskmine kaal (fikseeritud iga loomaliigi kohta).

Turustatud taimekaitsevahendite (TKV) preparaadi kogus haritava maa kohta näitab, kui suur on kalendriaasta jooksul turustatud TKV-des sisalduvate toimeainete kogus samal aastal kasutuses olnud haritava maa hektari kohta (kg/ha). Näitaja kajastab TKV turule jõudmise intensiivsust, mitte nende tegelikku kasutusmahtu põllumajanduses.

Pestitsiidijäägid toidus kirjeldab Eesti päritolu tava- ja mahetoidu proovide osakaalu, milles taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud või need jäid kehtestatud piirnormidest (MRL) allapoole. Mõõdik põhineb Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikul järelevalvel ning peegeldab toiduohutuse ja kestliku taimekasvatuse seisundit.

Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.