Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel.  Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit. 

Organisatsiooni keskkonnajalajälg on läbi tegevuse ja ressursikasutuse kaasnev koormus keskkonnale. Kasutatava ressursi või organisatsiooni tegevuse mõju hinnatakse läbi asjakohaste mõõdikute ja indikaatorite. Organisatsiooni mõju keskkonnale võib olla nii otsene kui ka kaudne. Ministeeriumide kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab riigikantseleid ja ministeeriume, kes hindasid 2024. aastal oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälge ühtse metoodika alusel, kasutades 2023. aasta andmeid. Hindamise ja analüüsi tulemusena koondati ettepanekud ja tegevuskava riigiasutuste jalajälje vähendamiseks.

Keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) andmete aluseks on riigihangete registri väljavõte. Hangete arvu statistikas ei kajastu minikonkursid, dünaamilise hankesüsteemiga seotud hanked ja toetuse saaja ostud. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kirjeldab keskkonnakriteeriumide rakendamist, kuid ei anna otsest hinnangut hangete tegelikule keskkonnamõjule.

* Suuna hindamisel kasutati KHRH osakaalu hangete mahust.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Referentsaasta 2020 tähendab, et tööstussektori lisandväärtus on arvutatud 2020. aasta hindades. 

Tööstuse süsinikuintensiivsus on esitatud kolmes vaates: tööstus kokku, tööstus põlevkiviõli tootmiseta ja põlevkiviõli tootmine eraldi. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).

*Lühema aegrea tõttu põhineb mõõdiku "tööstussektori süsinikuintensiivsus" suuna hinnang tavapärase 7 aasta asemel 6 aasta andmetel.