Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Mahepõllumajandusmaa osakaal näitab, kui suur osa riigi kogu põllumajandusmaast on mahekasutuses. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandusmaa pindala suhtena kogu põllumajandusmaa pindalasse ning esitatakse protsendina (%). Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on tootmisviis, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. 

Veterinaarias kasutatud antibiootikumide müügiandmed. Kasutatud ühik mg/PCU tähendab müüdud antibiootikumide kogust milligrammides looma ühe kilogrammi kehakaalu (PCU) kohta. Kehakaalu ühikute koguarvu arvutamisel võetakse arvesse loomade arv ja keskmine kaal (fikseeritud iga loomaliigi kohta).

Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on lokaalne küttesüsteem. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogus kajastub energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad heitkogused äri/avaliku sektori hoonetest, millel on oma katlamaja; alakategooriasse "kodumajapidamised" on arvestatud kütmisest tekkiv heitkogus; alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaas-tuletõrjeseadmete heitkogused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal.