Keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) andmete aluseks on riigihangete registri väljavõte. Hangete arvu statistikas ei kajastu minikonkursid, dünaamilise hankesüsteemiga seotud hanked ja toetuse saaja ostud. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kirjeldab keskkonnakriteeriumide rakendamist, kuid ei anna otsest hinnangut hangete tegelikule keskkonnamõjule.

* Suuna hindamisel kasutati KHRH osakaalu hangete mahust.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Referentsaasta 2020 tähendab, et tööstussektori lisandväärtus on arvutatud 2020. aasta hindades. 

Tööstuse süsinikuintensiivsus on esitatud kolmes vaates: tööstus kokku, tööstus põlevkiviõli tootmiseta ja põlevkiviõli tootmine eraldi. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).

*Lühema aegrea tõttu põhineb mõõdiku "tööstussektori süsinikuintensiivsus" suuna hinnang tavapärase 7 aasta asemel 6 aasta andmetel.

Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Elukeskkonnaga rahuolu uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike rahuolu kohalike omavalitsuste avalike teenuste ja elukeskkonnaga. Uuring on sama metoodikaga läbi viidud kahel korral (2022 ja 2024). Valim moodustati rahvastikuregistrist vähemalt 16-aastastest elanikest juhuvalikuga, küsitlusele vastas 9713 inimest. Tulemused on sisendiks omavalitsustele ja riigiasutustele regionaalpoliitika planeerimisel ning seniste tegevuste tulemuslikkuse hindamisel, et avalikud teenused oleksid kvaliteetselt kättesaadavad kõikjal Eestis. Põhjalik ülevaade on leitav veebilehelt minuomavalitsus.ee.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati, sest teise uuringu tulemus oli võrreldes esimesega madalam.

Rohealade kättesaadavus kajastab nende elanike osakaalu, kelle elukoha vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav roheala – rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Mõõdetakse inimeste osatähtsusega, kellel on tiheasustustega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Väga hea ligipääs  tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast.

Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Mahepõllumajandustoodangu osakaal näitab, kui suur osa põllumajanduse kogutoodangust pärineb mahetootmisest. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandustoodangu mahu suhtena kogu põllumajandustoodangu mahusse ning esitatakse protsendina (%). Mahetootmine hõlmab endas mahepõllumajandusliku taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust, mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmist. Kasvatatud saaduseid võib kasutada toiduks, söödaks ja külviseemneks.