2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.

Täna, 2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva. Sel aastal on fookuses märgalade roll inimeste elulaadis, kultuuris ja pärimuses.

2026. aasta jaanuar oli viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi). Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.

Veebruarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist madalam (norm -5,3..-1,4°C). Sademeid on kuu esimesel poolel normist vähem, teisel poolel normi piires (norm 29..49 mm).

Eurooplased on täna avaldatud kogu Euroopat hõlmava küsitluse tulemuste kohaselt väga mures ekstreemse kuumuse ja teiste kliimamuutuste mõjude, näiteks metsapõlengute pärast. Samuti selgus küsitlusest, et paljud kodanikud ei ole oma kodudes piisavalt valmis toime tulema kuumalainete sagenemise ja tugevnemisega, üleujutuste või veepuudusega.

Vastus ei ole ühes tabelis ega dokumendis. See sünnib koostöös, aruteludes ja päriselt jõekaldal.

Keskkonnaagentuuri prognooside kohaselt püsivad lähiajal väga külmad ilmastikuolud, mis soodustavad jää edasist kasvu ning hoiavad Lääne-Eesti rannikumeres veetaseme tavapärasest oluliselt madalamal. Selline koosmõju halvendab veelgi laevatatavust ning põhjustab tõsiseid häireid parvlaevaliikluses mandri ja saarte vahel.

Hiljutise rahvusvahelise märgalade päeva puhul kirjutab Keskkonnaameti spetsialist Elo Raspel, kuidas sood, luhad ja looklevad jõed pole ainult kaunis silmailu, vaid ühtlasi tõhus looduslik kaitse ka üleujutuste, põudade ja kliimamuutuste mõjude leevendamiseks.

Hiljutise rahvusvahelise märgalade päeva puhul kirjutab Keskkonnaameti spetsialist Elo Raspel, kuidas sood, luhad ja looklevad jõed pole ainult kaunis silmailu, vaid ühtlasi tõhus looduslik kaitse ka üleujutuste, põudade ja kliimamuutuste mõjude leevendamiseks.