Eesti põlevkivimaardla peal asub 17 Natura 2000 loodusala, 6 linnuala ja suur osa veest sõltuvaid elupaigatüüpe 1996. aastal leiti ühes Austraalia uuringus, et allmaakaevandus avaldab mõju veele ja sealsele elurikkusele [1]. See mõju on väiksema ulatusega kui pealtmaakaevandamisel ning selle põhjustatud muutused avalduvad pikema aja jooksul ja on kontsentreeritud rohkem kaevanduse maapealsete...

UNESCO ülemaailmsesse võrgustikku kuulumine on suur tunnustus Eesti puhtale keskkonnale Biosfääri programmiala on piirkond, mida tunnustab rahvusvaheliselt UNESCO programm MAB ( Man and Biosphere). Alad määratakse riikide valitsuste poolt ning iga ala peab vastama kindlatele tingimustele, et õigustada selle arvamist biosfäärialade maailmavõrgustikku. Igal alal peab toimima kolm olulist funktsiooni...

Seente korjamist ja söömist hakati laiemalt tutvustama 19. sajandi lõpus Eestis on leitud üle 7000 seeneliigi. Söödavaid seeni esineb Eestis ligikaudu 400 liiki, mürgiseid aga ligikaudu 200 liiki [ 1 ]. Eestlane käib sügiseti ikka metsas, et saaks maiustada värsketest seentest tehtud kastmega ning soolata-marineerida-kuivatada seeni talveks. Ent vanasti tundsid eestlased seeni halvasti ning...

Tõenäoliselt ei ole haigust, mida taimedega ravitud ei oleks Taimi on haiguste raviks kasutatud juba aastatuhandeid. Rahvapärimusi lugedes ilmneb, et vanad eestlased tarvitasid ravimtaimi kõikvõimalike haiguste ja seisundite ravimisel. Taimede sisemisest väest loodeti abi nii alkoholismi, tedretähnide, ehmatuse, langetõve, luupainaja kui ka vähi ja rõugete korral [ 1]. Loodus oli tollal ainus...

Marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning erinevaid bioaktiivseid ühendeid, andes seejuures vähe energiat Marjule minek on hea põhjus minna loodusesse, hingata värsket õhku ja õppida tundma ümbritsevat - see on osa Eesti suvest ja sügisest. Marjuline hoiab elus sajandite, kui mitte aastatuhandete pikkust traditsiooni. Selts- või perekondlikule meelelahutusele lisab boonuse võimalus...

Loodusturismi arendamisel lähtutakse säästva arengu, loodushoiu, maaelu ja kultuuripärandi säilitamise põhimõttetest Loodusturism on turismi vorm, mille põhirõhk on looduse vaatlemisel ja väärtustamisel. Loodusturismi ei tasu segamini ajada looduspõhise turismiga (näiteks jahi- või kalaturismiga, mis on osa aktiivpuhkusest), mille jaoks loodus on ressursiks. Kuna loodusturismi rõhk on looduse...

Aina enam räägitakse elurikkust säästvast turismist Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu teadlike valikute tegemisele loodusressursside ja keskkonna säästmiseks. See puudutab ka turismindust ning siia kuuluvad nii vee kui ka energia säästmine ja mõistlik kasutamine, prügi ja jäätmete tekke vähendamine ning nende sorteerimine, kohalike toodete tarbimine, loodussõbralike materjalide eelistamine...

Igaüks meist saab hoida elurikkust ka turistina liikudes Viimase saja aasta jooksul on turismindusest saanud oluline ja pidevalt kasvav majandusharu. Reisimine ja uute paikade avastamine on paljude inimeste armastatud hobi ja puhkuseveetmise viis. Paraku on uudishimul hind, mis väljendub näiteks ka keskkonnaprobleemides – lennureisid annavad panuse kliima soojenemisse, majutusasutused toodavad...

Kuidas mõjutavad põllumajanduse keskkonnameetmed kimalaste arvukust? Rahva seas kutsutakse kimalasi (perekond Bombus ) maa- või metsmesilasteks, ka kumalasteks. Need putukad on hädavajalik lüli selleks, et elukeskkond ja majandus, sh põllumajandus, toimiks tavapäraselt. Vaatleme, millist kasu on toonud keskkonnameetmed, mis muu hulgas peaksid aitama säästa tolmeldajaid. Kimalased kuuluvad...

Meie toidulaua mitmekesisus sõltub suuresti tolmeldajate olemasolust Tolmeldajad on putukad või muud loomad, kes kandes õietolmu tolmukatelt emakasuudmele tolmeldavad taime ja võimaldavad nii taimedel vilja kanda. Tolmeldajad on mesilased, kimalased, liblikad, kärbsed ja mardikad, aga ka linnud, närilised ning nahkhiired. Hinnanguliselt on maailmas üle 20 000 liigi erinevaid tolmeldajaid [1]...