10. juunist 2022 jõustub määrus, millega täpsustatakse ja täiendatakse seni kehtinud korda ning liigiti kogumine muutub selgemaks.

Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks. Invasiivsed võõrliigid on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas, kelle levik Eestis on ulatuslik ja kelle arvukus on mitmel pool väga suur. Mõlemal liigil on negatiivne mõju inimeste varale.

Euroopa on jätkuvalt maailma kõige kiiremini soojenev manner ning kliimamuutuste mõju avaldub üha selgemalt nii kuumalainete, põudade, maastikupõlengute kui ka kiiresti kahaneva lume- ja jääkatte kaudu. Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraport 2025 (European State of the Climate), mille koostasid Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), annab...

Eesti ulukiasurkondade seisund on pidevas muutumises. Seda mõjutavad looduslikud protsessid, kliimatingimused, haiguste levik ning mitmed muud majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. 2025. aastal olid fookuses metssead seoses sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamisega ning hundid, kelle kõrge arvukus tõi kaasa sagenenud kariloomade murdmise.

Viimase nädala jooksul on mitmest Lääne-Virumaa rannast leitud tahkeid musti klompe. Laborist saabunud vastuse järgi on tegemist raske kütteõli ehk masuudiga.

Eesti vanim rahvuspark – Lahemaa – tähistab oma 55. sünnipäeva ning kutsub kõiki huvilisi osa saama maist augustini kestvast mitmekesisest sündmuste programmist.

Maaeluminister Urmas Kruuse, kes hetkel täidab ka keskkonnaministri ülesandeid, kinnitas kolmapäeval üleujutuste riskide maandamiskavad.

Viimase nädala jooksul on Lääne-Virumaal Vainupea, Käsmu ja Kunda ranna aladelt avastatud tahkeid musti klompe.

Tartu Ülikooli Mereinstituudis ülemöödunud aastal valminud hinnangute ja arvutuste järgi söövad kormoranid Eestis rohkem kui 9000 tonni kala aastas. Kudevate kalade kaitseks lubab Keskkonnaamet kormoranimunade õlitamist sel aastal läbi viia 25 merelaiul kuni mai lõpuni.

Selleks, et karulaugu kasvukohad Eesti looduses säiliksid, saab karulaugu lehti loodusest korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.