2022. aasta sügisel korraldatud elanikkonna veebiküsitlusest selgus, et vähemalt 16-aastasest Eesti elanikkonnast 44% teab ja 32% kasutab Maa-ameti kaardirakendust.
Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. Teiseks paistab silma kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulga järjekindel kasv.
Maikuu õhutemperatuur kogu kuu lõikes kujuneb keskmisest veidi kõrgemaks (norm 9,0..11,9°C). Sademeid tuleb normist pisut vähem (norm 31..54 mm).
2026. aasta aprilli keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil. Kõige soojem päev oli 15. aprill, mil Kuusikul oli 17,8 °C.
Viimase nädala jooksul on mitmest Lääne-Virumaa rannast leitud tahkeid musti masuudiklompe. Kutsume laupäeval, 2. mail kell 11 vabatahtlikke Karepa rahvamaja juurde ning kell 12 Lobi küla Pedari talu juurde. Koos minnakse edasi koristama.
Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2026 kella 14.00.
Keskkonnaagentuur jälgib igal talvehooajal jääolusid Eesti vetes. Jäävaatluste põhjal koostatud ülevaated ja jääkaardid annavad olulist teavet nii meresõiduohutuse, jäämurdetööde kui ka jääteede rajamiseks ning aitavad paremini mõista meie talvede muutlikkust.
10. juunist 2022 jõustub määrus, millega täpsustatakse ja täiendatakse seni kehtinud korda ning liigiti kogumine muutub selgemaks.
Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks. Invasiivsed võõrliigid on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas, kelle levik Eestis on ulatuslik ja kelle arvukus on mitmel pool väga suur. Mõlemal liigil on negatiivne mõju inimeste varale.
Euroopa on jätkuvalt maailma kõige kiiremini soojenev manner ning kliimamuutuste mõju avaldub üha selgemalt nii kuumalainete, põudade, maastikupõlengute kui ka kiiresti kahaneva lume- ja jääkatte kaudu. Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraport 2025 (European State of the Climate), mille koostasid Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), annab...