Jaanuar 2023: keskmine õhutemperatuur on normi lähedane või veidi madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).

Keskkonnaagentuur pani kokku eelmise aasta ilmaülevaate. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelmine aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Igal tööpäeval kannab Keskkonnaagentuur jääkaardile Eesti merealade jääolukorra muutused, sinna jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel. Loe jääkaartidest rohkem Keskkonnaagentuuri blogist.

2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 22009 pilv-maa välku. See on 21% vähem kui perioodi 2005-2021 keskmine. Võrreldes viimase kolme aastaga oli 2022. aastal äikest ligi kolmandiku võrra vähem.

2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).

Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.

2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

Veebruar 2023: kuu tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normi piires või pisut vähem (norm 29..49 mm).

Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.

Veebruari lõpust kasutab Keskkonnaagentuur oma töös EUMETCast Terrestrial teenust, mille kaudu saame ilmaprognooside ja –hoiatuste koostamiseks vajalikke satelliitandmeid.