Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.
Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.
Muutlike ilmadega kuu keskmine õhutemperatuur tuleb kokkuvõttes normi lähedane (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normist pisut vähem (norm 29..49 mm).
Keskkonnaamet pöörab nädalavahetustel suuremat tähelepanu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuvale harrastuspüügile ning kalapüüginõuetest kinni pidamisele.
KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu kirjutab 25. jaanuari Õhtulehe metsalisas Mets ja Põld, et kliimamuutused dikteerivad üha enam seda, kuidas me peaksime oma metsi majandama. Viimasel kümnendil oleme näinud väga selgelt, kuidas kliimamuutuste otsesed ja ka kaudsed tagajärjed on Eestis metsa räsinud. On viimane aeg muuta seniseid praktikaid ja majandada metsa tulevikku vaatavalt, et...
11. detsembrist kuni 28. detsembrini said metsaomanikud esitada KIKile taotlusi metsameetmest toetuse taotlemiseks. Kokku esitati 334 taotlust kogusummas 3,33 miljonit eurot. Erinevaid hooldustegevusi planeeritakse ca 9700 hektaril erametsamaal.
Juba teist aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini 2024. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda ka veebikohtumisel „Algaja nahkhiirevaatleja tarkuseminutid”, kus...