RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse tänavu sügisel üle 210 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.

Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti seadusandlusse üle osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu määrused. Eesmärk on vähendada tugevaima mõjuga kasvuhoonegaaside kasutust.

Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud tööversiooni, mis annab Euroopa Komisjonile esialgse ülevaate valdkonna pärast 2019. aastat muutunud eesmärkidest ja meetmetest. Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast. Lõppversioon saab täiendused sel aastal algavast kliimaseaduse debatist, mille käigus...

Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.

Eesti ühines teise Läänemere piirkonna riigi ja maailmas kuuenda riigina rahvusvahelise konventsiooniga, mis aitab võidelda kahjulike ainete merre sattumise vastu ning kompenseerida võimalik tekitatud kahju. Tegemist on rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga, mille Eestipoolse ühinemiskirja...

Eesti ühines teise Läänemere piirkonna riigi ja maailmas kuuenda riigina rahvusvahelise konventsiooniga, mis aitab võidelda kahjulike ainete merre sattumise vastu ning kompenseerida võimalik tekitatud kahju. Tegemist on rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga, mille Eestipoolse ühinemiskirja...

Eesti ühines teise Läänemere piirkonna riigi ja maailmas kuuenda riigina rahvusvahelise konventsiooniga, mis aitab võidelda kahjulike ainete merre sattumise vastu ning kompenseerida võimalik tekitatud kahju. Tegemist on rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga, mille Eestipoolse ühinemiskirja...

Eesti ühines teise Läänemere piirkonna riigi ja maailmas kuuenda riigina rahvusvahelise konventsiooniga, mis aitab võidelda kahjulike ainete merre sattumise vastu ning kompenseerida võimalik tekitatud kahju. Tegemist on rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja…

Eesti ühines olulise merekaitse konventsiooniga Eesti ühines teise Läänemere piirkonna riigi ja maailmas kuuenda riigina rahvusvahelise konventsiooniga, mis aitab võidelda kahjulike ainete merre sattumise vastu ning kompenseerida võimalik tekitatud kahju. Tegemist on rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja… AGNES AASLAID T, 22/03/2022 - 14:19