Statistilise metsainventuuri (SMI) välitöid tehakse maist novembrini ja nendele eelneb iga-aastane treening, mis tänavu toimus 24.–25. aprill Valgamaal.

18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.

Enamik eurooplasi elab linnapiirkondades. Just linnadel on võtmeroll kodanike kaitsmisel ning Euroopa ühiskonna vastupanuvõime parandamisel kliimamuutuste kasvava mõju vastu. EEA (European Environment Agency) aruandes tehakse kokkuvõte Euroopa linnade kohanemisest kliimamuutustega ja antakse ülevaade toimivatest meetmetest suurenevate kliimariskide vastu. Kohanemise teadlikum eesmärgistamine ja...

Nädala alguses avastati Hiiumaal Kõpu poolsaare rannikul väikeste tükikestena hajusalt rannale uhutud reostus. Laborianalüüs kinnitas, et tegu on naftasaaduse, tõenäoliselt vaakumgaasiõli jääkidega.

Keskkonnaagentuur aitab SMI abil kaasa metsade jätkusuutlikule kasutamisele ja kaitsele. Mahukate andmete pealt on võimalik teha kvaliteetseid ning häid tulevikku vaatavaid otsuseid.

Keskkonnaagentuuris toimus uue kaugseirel põhineva meetodi tutvustus, mis aitab edaspidi hakata Eesti pinnal toimuvaid lageraieid paremini tuvastama.

Uuenduste eesmärk on muuta register kasutajale kiiremaks ja turvalisemaks. Metsaregistrit tehniliste ümberkorraldustööde tegemise ajal 02.05 - 03.05. kasutada ja metsateatiseid esitada ei saa.

Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.

2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.