2022. aasta sügis oli normist pisut soojem ja päikesepaistetki jagus normist pisut enam. Sademeid oli normist vähem ja sügis oli läbi aastate üks kuivemaid.

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...

RMK ootab kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuuse võtmiseks koos maksmisinfoga leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.

Puit on Eesti majandusele oluline toorme-ja energiaallikas. Keskkonnaagentuuri koostatav puidubilanss koondab infot puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta. Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 028 000 m3, mis on ligi viis protsenti väiksem 2017. aasta kogumahust.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

Külmade saabumine lõpetab Peipsi järvel ka Lainepoisi ja poijaama hooaja, sest tekkiv jää võib neid kahjustada. Seadmed toodi veest välja ja pandi talvekorterisse uut hooaega ootama. Lainepoiss oli Peipsil esimest hooaega ja registreeris 3. oktoobri tormi ajal maksimaalseks lainekõrguseks 1,95 meetrit. Poijaama ilmajaam mõõtis samal ajal maksimaalseks tuule kiiruseks 24 meetrit sekundis.

Värske prognoos: Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused lähikümnenditel vähenevad Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda. AGNES AASLAID T, 15/11/2022 - 11:50

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist. Projekt „Loodusrikas Eesti“ ootab kuni 12. detsembrini kandidaate, et valida välja 2022. aasta parimad pärandniidu hooldajad.

Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama. RMK hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi. Kaamera paigaldatakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast.

Keskkonnaamet on lubanud osadel ettevõtetel kasutada põlevkiviõli reserv- või põhikütusena ja lisaks kahel ettevõttel ajutiselt mitte järgida õhusaasteainete piirnormi. See on tingitud kriitilisest olukorrast maagaasiturul ning tehtud eesmärgiga, et sel kütteperioodil ei jääks inimeste toad külmaks…