Tutvustatakse Püssi paisu projekti, mille eesmärk on parandada kalade rändetingimusi ning Purtse jõe ökoloogilist seisundit.
Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
RMK korraldab kogupere retke, kus uudistatakse putukaid ja räägitakse putukate ja inimeste vahelistest suhetest ning nende olulisusest looduses.
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.
Euroopa Komisjoni ettepanek pikendada üleminekuperioodi EL raadamisvabade toodete määruse (EUDR) jõustumiseks, annab võimaluse tõendamiskohustuse süsteem korralikult üles ehitada. Määruse eesmärk on takistada metsade hävitamise teel saadud kaupade pääsu EL turule.
Aeroloogias uuritakse maalähedases õhukihis toimuvaid protsesse. Selleks mõõdetakse atmosfääri parameetreid erinevatel kõrgustel ehk uuritakse atmosfääri vertikaalset profiili. Aeroloogilisi mõõtmised teostatakse nt. raadiosondi abil.
Arhusi konventsioon käsitleb kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses ja juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus. Nüüd on tagasisideringile jõudnud konventsiooni aruanne.
Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. Terviseplaani alusel koostab Keskkonnaamet tegevuskava, mis sisaldab kontsentreeritumalt ravivõtteid, mida vastutavad osapooled läbi viima peavad.
Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. Terviseplaani alusel koostab Keskkonnaamet tegevuskava, mis sisaldab kontsentreeritumalt ravivõtteid, mida vastutavad osapooled läbi viima peavad.