Kuuse-kooreüraski tõrje esimene etapp on käes
Kuuse-kooreüraski tõrje esimeseks kevadiseks etapiks on püünispuude langetamine. See aeg on käes, seega tasub valmistuda.
Kuuse-kooreüraski tõrje esimeseks kevadiseks etapiks on püünispuude langetamine. See aeg on käes, seega tasub valmistuda.
13.–15. veebruaril toimuval turismimessil on võimalik kogeda Eesti kunstiakadeemia EVA Labis valminud puisniidu ainelisi liitreaalsusel põhinevaid mänge, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna otse mängija ümber.
Täna on ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt ellu kutsutud ülemaailmne puhta õhu päev. Puhas õhk on elu alus ja nii on tänasel päeval paslik mõelda, kuidas muuta oma igapäevelu nii, et õhusaastet tekiks vähem.
Keskkonnaamet kuulutas välja hanke karuputke võõrliikide tõrjeks rekordiliselt suurel pindalal – 2514 hektaril. Hanke eeldatav maksumus on 400 tuhat eurot.
Eesvoolude õigeaegne ja läbimõeldud hooldamine on oluline nii maaparandussüsteemide toimimise kui ka looduskeskkonna hoidmise seisukohalt.
Transport jääb Euroopa kõige tõsisemaks kliimakriisi väljakutseks. Kuigi raudteetransport pakub madala heitega alternatiivi nii inimeste kui ka kaupade liikumiseks, hoiab Euroopa jätkuv sõltuvus maanteetranspordist saasteainete, sh kasvuhoonegaaside heite kõrgel, selgub täna EEA (European Environment Agency) avaldatud ülevaatest.
Hoolimata lumisest talvest on Euroopa lumikate kahanemas ning maapinna liikumine ja vulkaaniline tegevus toovad esile Euroopa maastike pideva muutumise. Uued lühiülevaated visualiseerivad Copernicuse satelliitandmete abil kliima- ja keskkonnamuutuste trende.
Hiljutise rahvusvahelise märgalade päeva puhul kirjutab Keskkonnaameti spetsialist Elo Raspel, kuidas sood, luhad ja looklevad jõed pole ainult kaunis silmailu, vaid ühtlasi tõhus looduslik kaitse ka üleujutuste, põudade ja kliimamuutuste mõjude leevendamiseks.
Vastus ei ole ühes tabelis ega dokumendis. See sünnib koostöös, aruteludes ja päriselt jõekaldal.
Keskkonnaagentuuri prognooside kohaselt püsivad lähiajal väga külmad ilmastikuolud, mis soodustavad jää edasist kasvu ning hoiavad Lääne-Eesti rannikumeres veetaseme tavapärasest oluliselt madalamal. Selline koosmõju halvendab veelgi laevatatavust ning põhjustab tõsiseid häireid parvlaevaliikluses mandri ja saarte vahel.