Täna, 25. märtsil teatati Keskkonnaametile, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on tekitatud maapinnale sügavad kahjustused.

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

Juba üle 20. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Just nii läks 2023. aastal, kui teadlased avastasid seire käigus Eestile uue liigi, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.

Keskkonnaagentuur koostöös valitsemisala asutustega kogub erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ökosüsteemide kohta, mis koondab info maismaaökosüsteemide ökoloogilisest seisundist, surveallikatest ning olulisematest meetmetest seisundi säilitamiseks või parandamiseks.

Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa - küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.

Keskkonnaamet teatab, et pikendas Lääne-Lahemaa Jahiselts (registrikood: 80358454) (aadress Tamme-Oja, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74810) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr HJR-7, kehtivusega kuni 21.07.2034.

6. märtsil pidasid Keskkonnaameti ametnikud koostöös Lääne prefektuuriga kinni neli meest, keda on alust kahtlustada jahiuluki küttimise nõuete rikkumises ning ühe mehe, keda kahtlustatakse jahiuluki küttimise nõuete rikkumisele kaasaaitamises, tekitades sellega olulist kahju keskkonnale. Kahtlustuse kohaselt võisid mehed salaküttimise tulemusena ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi.

Kliimaminister Kristen Michal kinnitas keskkonnaprogrammi 2024. aasta eelarve, esimesed voorud avab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juba esmaspäeval, 11. märtsil.

Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni plaani täiustada metsaseiret, et täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas, kuid tunneb muret selle üle, mis see maksma läheb. Uute teadmiste tulemusel saavad liikmesriigid kavandada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes. Üleeuroopaline koostöö...

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...