Riigimets uueneb: üle 22 miljoni puu alustab uut eluringi
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kaasab sel kevadel kuni 1700 inimest, et loetud nädalatega istutada metsa uuendamiseks paarkümmend miljonit uut puutaime.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kaasab sel kevadel kuni 1700 inimest, et loetud nädalatega istutada metsa uuendamiseks paarkümmend miljonit uut puutaime.
KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) avab eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetuse taotluste vastuvõtu 16. jaanuaril kell 10. Taotlusvooru eelarve on ligikaudu 800 tuhat eurot.
Maa-ameti, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös valmis kaardirakendus, mis koondab kokku kõik põllumajandustegevusele seatud veekaitselised piirangud. Rakendus on suunatud eelkõige põllumeestele, aga ka konsulentidele ja põllumajandustegevuse üle järelevalvet teostavatele asutustele.
2021. a seisuga on Eesti 744 pinnaveekogumist heas koondseisundis 52% (58% vooluveekogumitest, 15% seisuveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest).
Valitsus otsustas 15. detsembril eraldada ligi 800 000 eurot Ühtekuuluvusfondi toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. KIK avab taotlusvooru jaanuarikuu jooksul.
Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) külastuskeskused kutsuvad kõiki huvilisi seenetarkust õppima. Septembris-oktoobris toimub üle Eesti seenenäituseid ja ühiseid seeneretki, kus metsaandide määramisel tulevad appi mükoloogid.
Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.