2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 22009 pilv-maa välku. See on 21% vähem kui perioodi 2005-2021 keskmine. Võrreldes viimase kolme aastaga oli 2022. aastal äikest ligi kolmandiku võrra vähem.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja hanke ajakirja Eesti Mets väljaandmiseks. Kvartaliajakirja väljaandmise leping sõlmitakse kaheks aastaks võimalusega seda veel kaheks aastaks pikendada.

Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Igal tööpäeval kannab Keskkonnaagentuur jääkaardile Eesti merealade jääolukorra muutused, sinna jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel. Loe jääkaartidest rohkem Keskkonnaagentuuri blogist.

Sellest aastast saab metsa kirjeldavaid andmeid metsaregistrisse esitada sinult erametsaomaniku kinnitusel. See on järjekordne samm, kaitsmaks metsaomanikke müügisurve eest.

Suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur, kes annab oma blogis ülevaate suurkiskjate seire olemusest ja kummutab mitmeid väärarusaamu.

KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) avab eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetuse taotluste vastuvõtu 16. jaanuaril kell 10. Taotlusvooru eelarve on ligikaudu 800 tuhat eurot.

Eesti põhikaart 1:10 000 on kõige detailsem (mõõtkavadetailsus 1:5 000 - 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart.

12.12.2022 ilmus lehes „Postimees Arvamus“ Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli töötajate Maris Hindriksoni, Egle Tammelehe ja Harri Valdmanni artikkel „TARTU ÜLIKOOLI TEADLASED ˃ Eesti suurkiskjate seires on aeg üle minna tegelikule teaduspõhisusele“. Kuna suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur ja antud artiklis seatakse kahtluse alla selle teaduspõhisus ja seega ka usaldusväärsus...