Kliimaministeerium, Eesti Nooreühenduste Liit ja Noorte Keskkonnanõukogu otsivad julget ja teotahtelist 18–30-aastast noort, kes esindaks järgmisel ÜRO kliimakonverentsil Eesti noori.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade Eesti mullast ja maahõivest.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida rakendab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Lisaks sisaldab käesolev ülevaade põhjapoolkera suve (juuni, juuli ja august) olulisemaid...
Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Kliima on alati olnud muutuses. Küsimus on – kas ja kuidas suudame me muutusi ennustada ning kuidas oleme nendeks valmis?
Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanded näevad ette meetmeid, mida rakendada, et raudtee (sh selle ehitamise) mõju leevendada. Üheks selliseks meetmeks on ehitusele ettejäävate kuklaste kuhikpesade ümberkolimine.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sõlmis lepingu metsa, mulla, elurikkuse ja maakasutuse arengukiirendi korraldamiseks ühispakkujate Tartu Teaduspargi, Baltic Innovation Agency ja Eesti Maaülikooliga. Partnerid hakkavad pakkuma arenguprogrammi iduettevõtetele rohetehnoloogiliste lahenduste arendamisel ning erainvesteeringute kaasamisel. Kiirendisse kandideerimine algas 2. septembril.
RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu oma kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldaste jõekarpide elu-olu laiemale avalikkusele.
Euroopa Liidu riigid jõudsid kaheteistkümnendal tunnil kokkuleppele looduse taastamise määruses, mis näeb ette, et looduse seisund on aastaks 2030. paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määrus jõustub 20 päeva pärast EL Teatajas avaldamist ja liikmesriigid hakkavad kokku panema omi looduse taastamise kavu.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.