Keskkonnaminister Erki Savisaar muutis pärandniitude hooldamiseks mõeldud loodushoiutoetuse taotlemise korda, et hoogustada nende hävimisohus olevate liigirikaste koosluste taastamist.
Keskkonnaagentuuri eestvedamisel viidi 2023. aasta sügisel läbi uuring, mille eesmärk oli hinnata inimeste teadlikkust äärmuslikest ilmaoludest ja kliimamuutustest. Oma arvamuse ilmainfo kättesaadavuse, kasutatavuse, ohtlike ilmanähtuste ning kliimamuutuste kohta andsid 265 küsitlusele vastajat. Enamus leidis, et ilmainfo on oluline, samas vaid pooled peavad vajalikuks andmeid Eesti tulevikukliima...
Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.
Eesti veemajanduses on Euroopa Liidu (EL) toetused oluliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada. Eelseisvaks tööks pakub tehnilist tuge Euroopa...
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas rahastada Tallinna sadama, Eesti Energia, Utilitase ja Derivaat NH3 rohevesiniku projekte 40,5 miljoni euro ulatuses. Kolm ettevõtet plaanivad koos partneritega rohevesiniku kasutusele võtta transpordisektoris ning üks keemiatööstuses.
Kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi nõustav kliimanõukogu valis eilsel koosolekul liikmete ettepanekul nõukogu uueks juhiks Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja, asejuhina jätkab ökoloog ja loodusteadlane, Tartu Ülikooli professor Aveliina Helm.
Sel aastal pannakse riigimetsas kasvama ligi 24 ja erametsas 17 miljonit puud. Puude istutamine ja metsa pärastine hooldus tagab tulevikus üldjuhul kvaliteetsema puidu kui looduslikult taastuv mets.
Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.
Rahvusvahelist kliimakonverentsi COP28 võib lugeda oodatust edukamaks - esmakordselt saavutati ülemaailmne üksmeel, et fossiilkütustest loobumine on vajalik ning nende kasutamisest eemaldutakse. Riikide ühist otsust kolmekordistada taastuvenergia võimekust ning kahekordistada energiatõhusust aastaks 2030 saab seejuures pidada saavutatud kokkuleppe nurgakiviks.
Eile võttis ÜRO Peaassamblee vastu Eesti esitatud resolutsiooni, millega kuulutatakse 20. september ÜRO kalendris maailmakoristuspäevaks. Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day eestvedajaks on Let’s Do It World MTÜ. Praeguseks on tegu maailma suurima kodanikualgatusega, mille juured ulatuvad 2008. aastasse, mil Eestis toimus esimene „Teeme Ära!“ koristuspäev. Alates 2018...