Uus seadus: kellel tekib kohustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda, kellel läheb purgimine odavamaks?

Värskest uuringust selgub, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris saab kuni 2050. aastani kasvuhoonegaaside sidumist kõige tõhusamalt suurendada metsastamise, praegu eksporditava puidu Eestis väärindamise, jääksoode taastamise ja aiandusturba kaevandamise piiramise abil.

Uudis

Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.

Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.

Keskkonnaministeerium arutab koos ettevõtete ja teiste huvitatud osapooltega, milline seisukoht võtta Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku suhtes karmistada pärast 2030. aastat raskeveokite CO2-heite norme.

Tänase hääletusega Euroopa Liidu energeetikanõukogus said maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCFi ning jõupingutuste jagamise sektorite kliimaeesmärgid ja sisepõlemismootoriga autode keeld lõplikult kokku lepitud. Vastuvõtmist ootavad veel vaid ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatused.

Kas teadsid, et biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi? Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.

Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on õhusaaste Euroopa Liidus jätkuvalt peamine varajast surma põhjustav keskkonnategur, mille mõju on koguni suurem kui liiklusõnnetustel. Eesti õhukvaliteedi parandamiseks kinnitas keskkonnaminister Madis Kallas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030.