Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Värskest 2023. aasta Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on kaitse all 23,4 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,8 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning eelmisel aastal moodustati neli uut looduskaitseala.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.
Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.
Analüüsis antakse ülevaade päikeseenergiajaamade mõjust Eesti olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele. Samuti käsitletakse Eesti tingimustesse sobivaid leevendusmeetmeid, mis aitavad päikeseparkide keskkonnamõjusid vähendada. Vaatluse all on peamiselt keskmise ja tööstusliku suurusega ning eelkõige maapinnale ehitatud päikeseparkide mõju, kuna katustele ehitatud...
Juhis annab teaduskirjandusel põhineva lühiülevaate seni välja töötatud maaparanduse leevendusmeetmetest, nende tõhususest ja rakendamissoovitustest ning on mõeldud kasutamiseks maaparandussüsteemide projekteerijatele, looduskaitse korraldajatele, põllu- ja metsamaaomanikele ja kasutajatele ning kõigile teistele kuivendussüsteemidega kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja isikutele.
Juhis koondab tuuleparkide arendusalade erinevate loodusväärtuste ja keskkonnanäitajate uuringute ja järelseirete metoodikad, et arendajal ja tööde tellijal, pakkumisi tegeval ja töid teostaval eksperdil ning uuringu/seire aruande kooskõlastajal ja hindajal oleks ühtne Eestis kasutatav standard, millest lähtuda.