Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.

2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.

Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas seisame silmitsi ühise väljakutsega - kuidas planeerida maakasutust ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) kasutamist.

Sellelt lehelt leiad infot keskkonnakaitseluba omavate paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ning kasutatud kütuste kohta. Järgnevalt toodud visualiseeritud töölaudade abil on võimalik heitkoguste andmeid otsida mitmete parameetrite järgi (aasta, maakond, kohalik omavalitsus, käitaja, tegevus, kasutatud kütus).

Käesoleva töö eesmärk oli hinnata korduva kõrgveetaseme poolt mõjutatud rannikualasid ning määratleda korduva suurveega alad sisemaal.

Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2016-2019 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.

Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang on veekogumite seisundi hinnangu andmist toetav näitaja, iseloomustades kogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.

Saasteainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas saasteainete sisalduste aegridades esineb süstemaatilisi muutusi, mis viitavad suundumusele.