Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet tuletavad jahipiirkondade kasutajatele meelde jahiulukite seireandmete kogumise kohustust. Adekvaatsed andmed ulukite arvukuse ja küttimise kohta aitavad ennetada populatsioonide seisundi halvenemist ning ulukikahjude suurenemist.

Avaldasime riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemuste kokkuvõtte, mis annab laiapõhjalise ülevaate Eesti looduskeskkonnas toimuvast. Seire hõlmas laia teemade spektrit alates ilmast ja õhukvaliteedist, kuni elustiku mitmekesisuse ja mereseisundi hindamiseni.

Keskkonnaamet kinnitas kanakulli kaitse tegevuskava aastateks 2022–2026. Kavaga seati eesmärk suurendada viie aastaga pesitsevate kanakullide populatsiooni vähemalt 500 paarini ja tagada vähemalt poolte teadaolevate elupaikade kaitse kaitstavatel aladel.

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2025. aasta juunikuu globaalsete ja regionaalsete ilmastikuolude ülevaade.

Nädalavahetusel jõudis lõpule, Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Garage48 koostöös korraldatud häkaton, kus osalejad lõid innovaatilisi lahendusi Keskkonnaagentuuri avaandmetele.

Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.

Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.

Euroopa Komisjon valis Keskkonnaameti projekti „Elu alvaritele“ (LIFE to alvars) tuhandete projektide hulgast parimaks LIFE-projektiks, mis on Euroopa kaitsealade võrgustikus eales ellu kutsutud. Projekti käigus taastasid amet ja partnerid viie aasta jooksul ligi 2500 hektarit Lääne-Eestile omaseid…

Reostus, liigne kasutus, elupaikade seisundi halvenemine ja kliimamuutuse suurenev mõju on olulised surveallikad Euroopa vete seisundile. Euroopa järvede, jõgede ja põhjavee vastupanuvõime ja seisundi parandamine on prioriteet, tagamaks kvaliteetset vett nii inimestele kui ka loodusele.