Meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta.

2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Keskkonnaagentuur võtab osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge) ning novembrikuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide ning Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse kolleegide poolt.

Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.

Arendades läbimõeldult rohelist taristut ehk rohevõrgustikku, saame läbimõeldult ja jätkusuutlikult kasutada loodusväärtusi, mis on aidanud meie inimestel, elusloodusel ja majandusel areneda.

IRENES projekti raames loodi kaardikihte ja hinnanguid kogu Eesti kohta, mis on hästi kasutatavad planeerimise eesmärgil.

Kaardiloos on lühidalt kirjeldatud allprogrammide ja neis sisalduvate seiretööde eesmärgid ning kaardilt on leitavad seirepunktide asukohad.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Kaardiloost leiab andmeid Eesti maakondade kliima, maakondlike rekordite ja ilmajaamade, sh ajalooliste ilmajaamade kohta.