Riigimetsa prügistamine ei näita kahjuks vähenemise märke – käesoleval aastal on riigimetsast ära koristatud ümmarguselt 150 tonni prügi, mis tähendab, et ligi 15 veoautokoormatäit prügi on viidud jäätmejaama asemel metsa. Sellesse arvestusse ei kuulu prügikoristus RMK lõkke- ja telkimiskohtadest või matkaradade äärest.
Kliimaministeerium saatis täna, 20. septembril kooskõlastusringile maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu, mille eesmärgiks on luua selgus tulevikumaavarade kasutuselevõtu tingimustes. Eelnõu kehtestab ka kohaliku kasu instrumendi kaevandamispiirkondade elanikele ja kohalikele omavalitsustele.
Seoses ehitustööde ja uue radariseadme paigaldamisega Harku aeroloogiajaamas lülitatakse alates 23.09 kell 9.00 ajutiselt välja Harku radar.
Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark võtab kokku olulisemad 2021. aasta eluslooduse seire tulemused ja räägib, mis nendest andmetest edasi saab. PIRET PÄRNPUU N, 14/07/2022 - 09:55
Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud värske uuring pakub välja lahendusi, kuidas saaks neid jäätmeid edaspidi paremini ringlusse võtta.
Keskkonnaameti Türi majja Wiedemanni 13 kolisid kokku Keskkonnaameti senised Türi kontori töötajad ja varem Paides kontoripinda üürinud keskkonnakaitseinspektorid. Eile, 19. septembril toimus renoveeritud maja pidulik taasavamine.
Keskkonnaagentuuri Oore ja Vasknarva hüdromeetriajaamad pälvisid käesoleva aasta suvel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse. Väärika aunimetuse taga on väga pikaajalised katkematud mõõtmised ja vaatlused, mis annavad aimu sajandi jooksul toimunud muutustest Eesti kliimas ja jõgede veerežiimis.
Millise rekordi purustasid möödunud aastal Eestis hallhülged? Kuidas läheb meie lendoraval? Miks teeb murelikuks kassikakk? Milline eksiarvamus on levimas šaakali kohta? Nendele ja paljudele teistele meie elusloodusega seotud küsimustele leiab vastused äsja avaldatud Keskkonnaagentuuri seiretulemusi tutvustavast videoülevaatest.
Kavandatava Rail Baltica trassilõigu põhjapoolseim tipp ulatub Muuga sadama territooriumile, kuhu rajatakse multimodaalne kaubaterminal. Muuga sadama territooriumi pinnaseproovidest on varasemalt tuvastatud laialdane arseenireostus ja pinnasevee proovidest fluoriidide reostus. Varasemast pole aga selge, kas veereostuse allikaks on pinnas.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.