Keskkonnaamet jälgib pidevalt ioniseeriva kiirguse näitajaid Eestis ja meie lähiriikides. Kiirgustase Eestis ega naaberriikides muutunud ei ole.

Ilmunud on Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastane kokkuvõte, mis kinnitab, et 2024. aasta oli Euroopas kõige soojem läbi mõõtmisajaloo.

Eesti rabad on oluliseks elupaigaks paljudele lagedust ning märgsust vajavatele kahlajaliikidele, mistõttu annab nende arvukus kiire indikatsiooni soo seisundi kohta. Mida lagedam ja märjem, seda rohkem esineb haudekoosluses ka kahlajaid.

Rahvusvaheline uurimisgrupp, mida juhtis Aalto Ülikool, avaldas esmakordselt ulatusliku analüüsi pikaajalistest satelliidiandmetest, et hinnata soode taastamise mõju põhjapoolkeral. Vaatluse all olid ka Eestis taastatud märgalad.

Tallinna Halduskohus tühistas Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1 3/25/239 suhtes tehtud esialgse õiguskaitse, millega peatati karujaht kohtumenetluse ajaks ning karujahiga saab alata.

Valitsus kiitis heaks maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivara seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse võimalus taastuvenergia ehitisi rajada kaevandamisloaga aladele.

Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks suurendab Keskkonnaamet varasemalt kehtestatud metssigade 2025/2026. aasta jahihooaja küttimismahte. Kavandatav minimaalne üleriigiline küttimismaht on 18 000 isendit, praeguse esialgse 9000 asemel. Mahu suurendamine on vajalik, et tagada tõhus katkupiirang ning vältida haiguse levikut uutesse piirkondadesse.

Keskkonnaamet kinnitab, et kiirgusohtu Eesti elanikele ei ole, kiirgustase Eestis ja meie lähiriikides on püsinud stabiilne.

2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.

Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.