Uuringu eesmärk oli analüüsida eriliikide kaupa kogutud jäätmete liigilist koostist, et hinnata liigiti kogumise efektiivust ning aidata kujundada edasisi suundasid riikliku jäätmemajanduse korraldamisel.

Milline on Eesti muldade tervis ning kuidas seda mõõdetakse? Sellele leiab vastused värskelt valminud Keskkonnaagentuuri metsa- ja põllumulda seire kaardiloost.

Valminud on maismaa tuuleparkide arenduste ülevaade, millest selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2 000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.

Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.

Käesolev töö kaardistab tuuleenergeetika arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt nelja klassi. Töö annab suuniseid tööstuslike elektrituulikute asukoha valikuks. Töös käsitletakse Eesti maismaad ja siseveekogusid kuid ei käsitleta mereala.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.

Töö koostamisel lähtuti järgmistest eesmärkidest: 1. Võrrelda setete kuhjumise dünaamikat võrreldes 2018 aastaga ja anda hinnang, millist mõju (olemus ja olulisus) avaldavad Ahja jões kogunevad/kuhjunud setted. 2. Anda hinnang, kui kaugele on setete kuhjumisel piirkonnas tuvastatav Saesaare paisu paisutuse mõju. 3. Pakkuda välja täiendavad lahendused (sealhulgas võimalikud insener-tehnilised...

Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on jaanuaris kogutud andmete põhjal 2 847 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 73,4%.