Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal...

Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmik on ajutine elupaik, kus on hoopis teistsugused elutingimused (näiteks mikrokliima ja mulla niiskus- ning toiterežiim) kui metsas. Elutingimuste muutustega kaasneb ka elustiku muutus. Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide...

Metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast 2025. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 360 200 ha ehk 52,1% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast. [1] Tutvu SMI tulemustega Keskkonnaportaalis . Metsaseaduse alusel loetakse metsamaaks maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükke pindalaga vähemalt 0...

Metsaga on kaetud üle poole (52%) Eesti maismaast Eestis esinevad loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad, soovikumetsad, rabastuvad metsad, samblasoometsad, rohusoometsad ja kõdusoometsad. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Suuremale osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just vanad metsad. Eesti metsades...

Inimese heaoluks ei ole vaja ainult materiaalseid väärtusi, vaid ka tervist ning puhast ja meeldivat elukeskkonda Mets pakub inimestele mitmeid hüvesid, millest mõned (näiteks puidu hulk või korjatud seente, marjade ja ravimtaimede kogus) on kergesti mõõdetavad. Metsa väärtust puhkekohana on rahas aga raske mõõta . Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest väärtustest, vaid ka tervisest ning...

Tänapäeval nähakse metsas lisaks majandusliku hüvede pakkujale ka kultuurilise funktsiooni kandjat Eestlased on olnud metsaga seotud läbi kogu ajaloo ning see moodustab ka osa meie kultuurist. Soome-ugri rahvaste klassikalise pärinemisteooria järgi on ka eestlaste esivanemaid veetnud aastatuhandeid liikudes Uuralite metsavööndist Läänemere rannikule. Mets on olnud meie esivanemate loomulik...

Anna teada, kui märkad kevadisel põllul või rohumaal peatuvaid hanesid ja laglesid! Kevadeti võib märgata põldudel ja rohumaadel peatumas ning toitumas suuri hane- ja lagleparvi, kus korraga võib olla esindatud mitmeid erinevaid liike. Iga-aastased vabatahtlikud vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning piisavalt suure valimi korral saame välja selgitada liikide erisuse ja jaotumise ruumis...