Keskkonnahoidlik areng riigivalitsemise valdkonnas Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, tagades samal ajal kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna. Avaliku sektori suurim mõju kliimaeesmärkide saavutamisel tuleneb meetmete ja õigusloome kujundamisest ning toetuste suunamisest, kuid oluline on ka riigiasutuse tegevustest tuleneva keskkonnajalajälje vähendamine. Avalik sektor mõjutab keskkonnahoidlikku arengut...

Keskkonnahoidlik areng teadmistemahuka ja konkurentsivõimelise majanduse valdkonnas Euroopa Liit ja Eesti on võtnud suuna tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, et see panustaks tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse kujunemisse. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Liit sõnastanud kesksed eesmärgid: ettevõtluse lihtsustamine, konkurentsivõimeliste tööstusharude toetamine, kvaliteetsete töökohtade loomine, tootlikkuse suurendamine...

Keskkonnahoidlik areng ruumiloome ja hoonete valdkonnas Ruumiloome ja hoonete valdkonna keskkonnahoidlik areng hõlmab tõhusamat energiakasutust, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, elukeskkonna kvaliteeti ning inimeste heaolu. Strateegilised eesmärgid keskenduvad elukaarepõhisele ehitussektorile, hoonete energiatõhususe parandamisele, ehitusvaldkonna digitaliseerimisele, kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna ning eluasemete kättesaadavuse...

Keskkonnahoidlik areng kestliku toidusüsteemi valdkonnas Kestlik toidusüsteem hõlmab toidu tootmist, töötlemist, jaotamist ja tarbimist viisil, mis tagab toidujulgeoleku ning vähendab negatiivset mõju keskkonnale, kliimale ja tervisele. Keskkonnahoidlikus arengus on olulisel kohal nii põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine aga ka loomatervise ja -heaolu parandamine. Eestis on toidusüsteemil muuhulgas...