Kaitsealad võivad jaguneda kehtivate tegevuspiirangute alusel kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks...

Igaüks meist saab hoida elurikkust ka turistina liikudes Viimase saja aasta jooksul on turismindusest saanud oluline ja pidevalt kasvav majandusharu. Reisimine ja uute paikade avastamine on paljude inimeste armastatud hobi ja puhkuseveetmise viis. Paraku on uudishimul hind, mis väljendub näiteks ka keskkonnaprobleemides – lennureisid annavad panuse kliima soojenemisse, majutusasutused toodavad...

Suurim pühapaiku ähvardav oht on nende unustamine Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus [1] . Eeltoodust lähtuvalt mõistetakse looduslikke pühapaiku Eestis kui olulise inimmõjuta...

Süsiniku sidumise seisukohalt on olulised just parasvöötme metsad Biosfääri tähtsaimad aineringed on süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe, samuti veeringe ja kivimiringe. Mets on suurima biomassiga taimekooslus ja väga suure pindalaga biosfääriosa, kattes ligikaudu neljandiku planeedi maismaast. Metsade roll on oluline eeskätt süsiniku-, hapniku- ja veeringes, aga üsna...

Tänapäeval nähakse metsas lisaks majandusliku hüvede pakkujale ka kultuurilise funktsiooni kandjat Eestlased on olnud metsaga seotud läbi kogu ajaloo ning see moodustab ka osa meie kultuurist. Soome-ugri rahvaste klassikalise pärinemisteooria järgi on ka eestlaste esivanemaid veetnud aastatuhandeid liikudes Uuralite metsavööndist Läänemere rannikule. Mets on olnud meie esivanemate loomulik...

Jätkusuutlik metsandus aitab pikaajalises vaates säilitada või suurendada süsinikuvaru Mets talletab üldjuhul 20–100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängib seepärast tähtsat rolli atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsa roll kliimamuutuste leevendamisel on oluline – mets toodab fotosünteesi käigus süsihappegaasist hapnikku, olles...

Inimese heaoluks ei ole vaja ainult materiaalseid väärtusi, vaid ka tervist ning puhast ja meeldivat elukeskkonda Mets pakub inimestele mitmeid hüvesid, millest mõned (näiteks puidu hulk või korjatud seente, marjade ja ravimtaimede kogus) on kergesti mõõdetavad. Metsa väärtust puhkekohana on rahas aga raske mõõta . Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest väärtustest, vaid ka tervisest ning...

Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal...