Muuseumiöö: Keskkonnaagentuuri Sürgavere radaritorn kutsub külla
Sürgavere radaritornis saavad huvilised teada, miks ilmaradareid kasutatakse ja kuidas nad töötavad. Kahtlemata saab nautida ka tornist avanevat suurepärast vaadet.
Sürgavere radaritornis saavad huvilised teada, miks ilmaradareid kasutatakse ja kuidas nad töötavad. Kahtlemata saab nautida ka tornist avanevat suurepärast vaadet.
Ringkäik Tallinn-Harku aeroloogiajaamas algab vaatlusväljakult, kus saab giidi juhendamisel tutvuda nii tänapäevaste kui ka ajalooliste mõõteseadmetega.
Ringkäik Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas algab burromeetri juurest, kus selgitatakse selle ainulaadse ja väga täpse mõõteseadme tööpõhimõtet.
Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu ning nende suhet. Mõlemad allikad toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht/puidu varumine on ületanud netojuurdekasvu.
Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu/puiduvarumist ning nende suhet. Euroopa ministrite metsakaitse protsess "Euroopa metsad" (Forest Europe) avaldas Euroopa metsade seisundi ülevaate (State of the Europe’s Forests 2025) ja Eurostat tuli välja metsa arvepidamise (EFA) andmestiku põhjal uudisega 2023. aasta netojuurdekasvu ja puiduvarumise vahe...
2026. aasta märts oli maailmas soojuselt neljas vaatlusajaloos. Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) juhitava Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) andmetel oli möödunud kuu õhutemperatuuri keskmine 1,48 °C võrra kõrgem tööstuseelsest keskmisest. C3S kinnitusel tõusid märtsikuus maailmamere pinnatemperatuurid soojuselt teisele kohale mõõtmiste ajaloos, mis võib vihjata El Niño...
Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses loodusvaatluste maratoniga.
Eesti Keskkonnauuringute keskus avab õhuseirejaama uksed ja uudistada saab seirebussi. Tule ja saa teada, millist õhku me Õismäel hingame.
Selle päeva eesmärk on tõsta teadlikkust rändkalade (nt lõhe ja angerjas) liikumisteedest, jõgede ühendatusest ja paisude mõjust.
Keskkonnaamet alustab 15. aprillil pesitsusrahu kontrollidega, mis kestavad kuni 15. juulini. Kontrollid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.