Õues aja veetmine, puude otsa ronimine, kividega mängimine, putukate vaatlemine - kõik see paneb last märkama tema ümber olevat loodust VAHETU LINNUVAATLUS. Vahel lubavad mõned julgemad linnuliigid ennast vaadelda väga lähedalt. Autor: Igor Nael Looduse tundmaõppimine algab ümbritseva märkamisest ja teadvustamisest. Seetõttu pole kunagi keegi ei liiga noor ega liiga vana, et avastada enda jaoks...

Looduses liikudes arvesta alati, et oled kellegi kodus Paljude lemmikharrastuseks on looduses matkamine ja uute paikade avastamine. Hoia meeles, et loodus on meie kõigi ühine vara ning seda tuleb hoida ka matkates – nii saavad looduse ilu nautida ka järeltulevad põlved. Looduses liikudes arvesta alati, et oled kellegi kodus: ei maksa asjatult lärmi teha, ka koer tuleb metsloomade heaolule mõeldes...

Mis on Eesti looduskaitse arengukava? Looduskaitse arengukava (LAK) aastani 2020 võeti vastu 2012. aastal ning sellega määratleti loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. LAK-i peamised eesmärgid on loodushariduse edendamine, looduse mitmekesisuse hoidmine ja ökoloogilise võrgustiku toimivuse säilitamine ning loodusvarade kestlik kasutamine. Arengukava strateegilised eesmärgid on...

Eesti on ühinenud kõigi olulisemate globaalsete ja regionaalsete konventsioonide ning muude rahvusvaheliste lepingutega. Keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on aidata kaasa ülemaailmsele keskkonnaseisundi parandamisele, säästva arengu põhimõtete juurutamisele ning keskkonnateadlikkuse kasvule [ 1]. Rahvusvaheline koostöö looduskaitses on hädavajalik. Selle heaks näiteks on rändlindude...

Natura 2000 võrgustiku eesmärk on tagada üle-euroopaliselt ohustatud elupaikade ning liikide säilimine ning soodne seisund Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel...

Keskkonnaseire annab alusandmed keskkonda ja ühiskonda puudutavateks otsusteks Kuidas läheb meie kotkastel? Kas õhk Tallinnas on täna saastunum kui kümme aastat tagasi? Kui suured on Peipsi järve kalavarud? Nendele ja veel väga paljudele keskkonnaalastele küsimustele saame vastuse tänu pidevale keskkonnaseirele. Keskkonnaseiramine tähendab plaanipärast ja järjepidevat keskkonnaseisundi jälgimist...

Viimase paarikümne aasta Eesti elurikkuse peamised andmebaasid ja levikuatlased on kättesaadavad portaalist eElurikkus Liikide levikuatlased Liikide levikuatlas (varasemalt raamatuna, tänapäeval ka veebis) kajastab liikide levikut Eestis ajaperioodil ja on koostatud liigirühmade kaupa (näiteks taimed, imetajad, linnud). Ilmunud levikuatlaseid „ Eesti taimede levikuatlas“ - Atlast hakati koostama...

31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4% Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses...

Looduses liikudes suhtu ümbritsevasse austusega, mõista ja väärtusta mitmekesisust Igaüheõigus sõnastab inimese õigused ja kohustused looduses liikudes. Põhjamaades tugineb see õigus ajalooliselt väljakujunenud tavadele ning sageli pole see seadusesse kirja pandud, vaid põhineb austusel ja usaldusel. Eestis on looduses liikumise õigused ja kohustused kirjas keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, aga...

Mööda rada on lihtsam liikuda nii inimesel kui loomal. Rajad ühendavad inimesi, loomi ja paiku. Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud matkatee või looduse...