Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal.
Mõõdik kirjeldab rohevõrgustike seisundit planeeringutes määratletud rohevõrgustike aladel. Hinnang saadakse, analüüsides rohevõrgustiku elemente koos Keskkonnaagentuuri ELME projekti ökosüsteemide seisundi hinnangutega. Selline lähenemine võimaldab hinnata, kuivõrd rohevõrgustike alad tegelikult toimivad, st kuidas need toetavad ökosüsteemide sidusust, elurikkuse säilimist ning erinevate looduse hüvede pakkumist.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus. Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30°C lävendi.
Kuumalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26°C lävendi.
Külmalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs.
Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.
Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimtegevuse abil levinud väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiivsed on aga need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi. Vahel peetakse invasiivseks ka neid võõrliike, kellel on oluline majandusmõju ja/või mõju inimese tervisele.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. Hinnang on antud eksperthinnangu alusel.
Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud üleujutuste kaitsesse. Toetuse abil on võimalik rajada kaitsetamme ning rekonstrueerida kraave, aga ka näiteks taastada kuivendatud alade veerežiimi, taastada lammialasid, soetada ajutisi veetõkkeseinasid ning teostada tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Mõõdik ei hõlma uuringuid ega riigi või omavalitsuste üldise võimekuse tõstmise tegevusi. Kui sademeveesüsteeme rajatakse üleujutusohu riskialadele, loetakse vastavad kulud nii sadeveelahenduste kui ka üleujutuskaitse investeeringuteks (osaline kattuvus).
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse.
Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud sadeveelahedustesse.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse.