Eesti kaitsealused liigid jaotatakse nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud natuke üle 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud ligi 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet...

Eesti viienda piirkondliku ohustatuse hindamise käigus (2017–2019) hinnati üle 13 500 liigi Punane nimestik on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta. Punane nimestik (varem ka nimetusega punane raamat) aitab teadlastel ja looduskaitsjatel paremini planeerida liigikaitselisi tegevusi ning hinnata nende tulemuslikkust. Ohustatuse hindamine on elurikkuse...

Kuidas taimed ja loomad saavad eestikeelse nime? Kuigi nimel on teine tähendus kui nimetusel , ei tehta neil kõnekeeles enamasti vahet. Nimi antakse tegelikule olendile, näiteks koerale Pontu või tammele Viiralti tamm , nimetus on aga üldmõiste, nagu koer või tamm. Eestikeelsed olendinimetused on terminid, mida loovad või korrastavad terminikomisjonid, näiteks eestikeelsete linnunimede komisjon...

Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? Eestis teadaolevate imetajaliikide arv on alates Teise maailmasõja lõpust praeguseni suurenenud 30%, 46 liigilt 66 liigini. Selle muutuse põhjusi on palju. Esiteks, osa liike on siin ilmselt elanud ammu, aga neid pole varem avastatud. Teiseks, mõni liik on Eestisse sattunud küllaltki hilja, olgu siis iseseisvalt või inimese tooduna. Kolmandaks, uute...

Eesti liikide nimekirja lisandub pidevalt uusi liike Eestisse levib järjest juurde loomulikul teel oma levikuala laiendavad liike. Seda kiirendab ülemaailmne kliimamuutus, mis mõjutab liikide levikut, arvukust ja omadusi kogu maailmas ja loob soodsad tingimused ka neile liikidele, kes seni Eestis hakkama ei ole saanud. 21. sajandi esimesel kümnendil nihkusid liikide areaalid keskmiselt 19,9 km...

Eesti on asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril, mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne- ja idapoolsete aladega rohkem Eestis on teada eElurikkuse andmetel enam kui 30 000 liiki, hinnanguliselt aga rohkem kui 40 000 liiki. Nende kohta käiv pidevalt kaasajastatav teave on koondatud ühtsesse andmebaasi PlutoF (veebiväljundiks on portaal eElurikkus), mille järgi on seisuga 22.02...

Eestis leidub hinnanguliselt enam kui 40 000 liiki Looduse süstemaatika aluseks on eeldus, et elusolendid moodustavad üksteisest suuremal või vähemal määral erinevaid üksusi – taksoneid. Keskne takson ehk süstemaatika põhiüksus on liik. Liik on kogum üksteisele teatud viisil sarnaseid organisme. Liigid on võimelised omavahel järglasi andma, kuid ei suuda üldjuhul järglasi anda teise liiki...

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama Natura 2000 üle-euroopaline kaitsealade võrgustik loodi Euroopa Liidu (EL-i) linnudirektiivi ning loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiivi I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Erinevates paikades esinevad, kuid sarnastele elupaigatüübi tunnustele vastavad alad...

Elupaik (biotoop, ökotoop) on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Euroopa Liidu loodusdirektiiv määratleb elupaigatüübid, mida tuleb Natura 2000 võrgustiku aladel kaitsta. Nende elupaigatüüpide käsitlused [1] on Jaanus Paal kohandanud Eesti oludele vastavaks, lähtudes enda koostatud Eesti kasvukohatüüpide...

Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25-40 miljardi tonni mulla kadumise Hinnanguliselt hävineb Euroopas iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda [ 1]. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligikaudu 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne...