Siit leiab Eesti esitatud aruanded Cartagena protokolli rakendamise kohta.

Bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku eesmärgiks on bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustik on osa suuremast infrastruktuurist, mille eesmärgiks on kõigi Cartagena protokolliga [1] liitunud riikide vahelise bioloogilise ohutusega seotud informatsiooni vahetamine. Infrastruktuur on algatatud Cartagena protokolli alusel ja on osapooltele abiks...

Vajadust bioloogilise ohutuse järgi teadvustati niipea, kui loodi esimene GMO Terminit bioloogiline ohutus (vahel ka bioohutus) kasutatakse eesti keeles mitmes tähenduses. Kitsama käsitluse järgi mõistetakse seda kui bioloogiliste organismide tekitatud haiguste, mürgituste või allergiate vältimist. Sellist käsitlust kasutatakse toiduohutuses [1] ning töötervishoius [2], aga ka labori eeskirjades...

Põlised taluaia taimed. Kuidas neid hoida? Aiapidamisest on saanud teadus ning teadmised ja oskused, kuidas endale süüa kasvatada, on säilinud vähestel. Õnneks on terve hulk vanaemasid, kes aastast aastasse on kogunud köögiviljade seemneid ja nii on säilinud paljud põlised taluaias kasvatatud taimed. Eestis saab aianduse alguseks pidada 19. sajandi algust , kui kaotati pärisorjus ja eesti...

Pärismaiste tõugude hoidmiseks on vaja riiklikke toetusmeetmeid Eestis on ametlikult tunnustatud kuus kohalikku ohustatud tõugu: maatõugu veis ja eesti hobune, eesti raskeveohobune ja Tori hobuse vana tüüpi (universaalsuuna) populatsioon, eesti vutt ja kihnu maalammas [1]. Eestisse sobivate tõugude säilitamine ja geneetilise mitmekesisuse hoidmine on mitme riikliku arengu- ja tegevuskava (nt...

Pärismaiseid tõuge ja sorte kasvatatakse väiksema saagikuse tõttu vähem ning neid ohustab välja suremine Pärismaine tõug ehk põlistõug ja põline sort on kohalike tingimuste, kliima ja inimese aretustöö tagajärjel tekkinud loomatõug või taimesort. Neid nimetatakse ka aborigeenseteks tõugudeks ja sortideks. Kuna nad on aretatud just kohalikele oludele vastavalt ja on nendega kohanenud, siis on nad...

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena. Looduslikku geneetilist...

Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil paremini kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega Geneetiline mitmekesisus on pärilikkuseaine (geenide) mitmekesisus. Tavaliselt peetakse silmas liigisisesest või populatsiooni sisest geneetilisest mitmekesisust ehk genofondi. Geneetiline mitmekesisus on loodusele määrava tähtsusega. Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil...

Aasta liik pälvib aasta jooksul suuremat tähelepanu Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued liigid, keda aasta jooksul tutvustatakse. Välja valitakse aasta loom (senimaani on valitud imetajaid), lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal ja seen, aga ka muld. Aasta liigi nimetuse saamisega kaasneb liigile aasta jooksul suurem tähelepanu – liigi meedias ja...

Eesti rahvusliigid: suitsupääsuke, rukkilill, hunt, räim ja pääsusaba Paljudel riikidel on olemas sümboolsed rahvusliigid – linnud, loomad või taimed –, keda kasutatakse riiklike sümbolitena näiteks lipul, vapil, rahatähtedel ja markidel. Üks tuntumaid rahvusliike on ehk Ameerika Ühendriikide valgepea-merikotkas. Kui riik oli veel noor, leidsid John Adams, Thomas Jefferson ja Benjamin Franklin, et...