Kui sa kohtad looduses või koduaias elukat, kes kindlasti ei kuulu Eesti loomastikku, helista telefonile 1247 ONDATRA. Ehkki ammu Eesti looduses olemas, on ondatra siiski võõrliik. Autor: Karl Adami Võõrliik on loom, taim või seen, kelle inimene on meelega või kogemata uuele alale elama toonud. Näiteks on sajandite jooksul jälje kohalikku taimestikku jätnud botaanikaaiad, kust seemnetel on olnud...

Kergem on sipelgaid elamutest ja aedadest eemale hoida, kui juba tugeva perega kuklasepesast vabaneda SIPELGAPESA KOHT ON METSAS. Kui oled sunnitud sipelgapesa teisaldama, püüa sipelgatele mitte liiga teha. Autor: Karl Adami Aias ringitoimetavad sipelgad võivad kujuneda väga suureks nuhtluseks: nende pesad kasvavad aasta-aastalt suuremaks, nad trügivad hoonetesse ning ega taimedki peenras kasva...

Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti. Edaspidi aga tasub kasutusele võtta mõned abinõud madude aeda tikkumise vältimiseks. Eestis elab kahte liiki madusid. Nastikut ei ole põhjust karta –...

Tuppa satuvad nahkhiired enamasti hiliskevadest sügiseni Nahkhiired elavad tihti inimese läheduses ka linnades ja asulates. Tavaline on, et päevase aja veedavad nad hoonete pööningutel, kuid osadele liikidele meeldivad aga kitsad olud, mistõttu poevad nad läbi paarisentimeetrise ava kas voodrilaudade alla või mõnda puuprakku. Võib juhtuda, et nahkhiir satub tuppa ega oska enam leida teed välja...

Linnas elupaiga leidnud metsloomad saavad hakkama ka inimese abita Linnades on inimese kõrvale elupaiga leidnud mitmed metsloomad – põhjuseks on toidu lihtne kättesaadavus ja looduslike vaenlaste puudumine. Õnneks Eestis karud prügikaste revideerimas ei käi (nii on neil kombeks teha näiteks Kanadas), küll aga meelitavad toidujäätmed kohale rebaseid ja teisi väiksemaid loomi. Siile ja oravaid või...

Lindude kokkupõrkeid aknaklaasidega saab ennetada, kui muudad klaasid lindudele nähtavamaks Linnud ei mõista, et klaasakendest läbilendamine on võimatu. Halvimal juhul võib täie hooga vastu klaasi lendamine lõppeda linnule surmavalt. Et nii ei juhtuks, oleks mõistlik suured aknad ja klaaspinnad lindude jaoks märgistada. Küllap on nii mõnigi meist leidnud akna juurest uimase või lausa surnud linnu...

Lindudega ei juhtu mitte midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta Kas ja kuidas linde talveperioodil õigesti toita? Milline on lindudele sobiv toit? Kõigepealt tasub meeles pidada, et lindudega ei juhtu midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta. Nimelt on meil talvitavad linnud kohastunud Eesti kliimas ka talvel ise hakkama saama, kuid lisatoitmine aitab paljudel liikidel...

Mida teha, kui majas sätivad ennast sisse nahkhiired, kompostihunniku all maod ning aianurgas hakkab kerkima sipelgapesa? Elupaikade vähenemise ning inimasustuse laienemise tõttu satub linnadesse ja küladesse üha rohkem metsloomi. Lisaks meelitab väiksemaid metsloomi linnadesse lihtsalt kättesaadav toit. Ka suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma, võib neid...

Tänapäeval on loodusvaatlejatele abiks mitmeid erinevaid rakendusi, mis aitavad nutiseadme abil looduses paremini liikuda ning seda tundma õppida. Lisaks on ka erinevaid töövahendeid, mis aitavad loodussõpradel täiendada elurikkuse andmebaase. Nutitelefonides kasutamiseks on loodud terve hulk määrajaid, millega saab huvipakkuvaid liike tuvastada looduses liikudes või huviobjekti vaadeldes...

Koostamisel on uus Eesti imetajate levikuatlas, mille eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Seni kogutud andmeid on kasutatud ka uue Euroopa imetajate atlase koostamisel, mis peaks ilmuma aastal 2025 (esimene Euroopa imetajate levikuatlas ilmus aastal 1999). Kaardilukku kogutakse Eesti imetajaliikide leviku andmed alates 2000...