Kõikjal Eesti riigimetsas kehtib aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani raierahu Säästev metsade majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset selliselt, et see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse...

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine toetab ka põllumajandust, metsandust ja kalandust Inimtegevus on Euroopas elurikkust kujundanud juba rohkem kui 5000 aastat, alates põllumajanduse ja loomakasvatuse levima hakkamisest. Viimase 150 aasta põllumajandus- ja tööstusrevolutsioonid on aga endaga kaasa toonud järsud ja kiirenevad muutused maakasutuses, põllumajanduses ja linnastumises. Selle...

Eestis oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga kokku 4506 kaitstavat loodusobjekti. See on 51 objekti võrra rohkem kui aasta varem. Edaspidi on sulgudes toodud objektide arvu erinevus võrreldes 2023. aastaga. Täpsem jagunemine tüüpide kaupa on järgmine: looduskaitsealasid 242 (muutust ei toimunud ↔); maastikukaitsealasid 150 (muutust ei toimunud ↔); rahvusparke 6 (muutust ei toimunud ↔); vana ehk...

31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4% Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses...

Viimase paarikümne aasta Eesti elurikkuse peamised andmebaasid ja levikuatlased on kättesaadavad portaalist eElurikkus Liikide levikuatlased Liikide levikuatlas (varasemalt raamatuna, tänapäeval ka veebis) kajastab liikide levikut Eestis ajaperioodil ja on koostatud liigirühmade kaupa (näiteks taimed, imetajad, linnud). Ilmunud levikuatlaseid „ Eesti taimede levikuatlas“ - Atlast hakati koostama...

Looduskaitselised indikaatorid näitavad, kui edukad on olnud looduse kaitsmiseks ette võetud tegevused ning kui heas/halvas seisus on loodus. Nii nagu kraadiklaas näitab meile, kas meil on palavik või püsib temperatuur normi piires, näitab keskkonnaindikaator millises seisundis on meie kooslused, liigid ja keskkond laiemalt. Looduskaitsealased indikaatorid näitavad aga, kui edukad on olnud looduse...

Seire eesmärk on anda teavet keskkonnaseisundi muutuste kohta Eestis. Eluslooduse seire ülesanneteks on selgitada välja: liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvad muutused; maakasutuse mõju elurikkusele (näiteks põllumajanduse intensiivistumise mõju putukatele või lindudele). Liikide ja elupaikade seire ülesandeks on koguda teavet Eesti liikide, nende populatsioonide ja koosluste kohta...

Riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on usaldusväärsed ja kvaliteetsed Eestis on kasutusel kolmetasandiline keskkonnaseire: riiklik, kohaliku omavalitsuse tasandil toimuv ning vabatahtlik seire. Keskkonnaseire läbiviimist reguleerib keskkonnaseireseadus . Riiklik keskkonnaseire jaguneb 12 allprogrammiks, mis annavad tervikliku ülevaate Eesti keskkonnaseisundist ning annavad sisendi...

Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus ei ole üksnes väärtus iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majanduslikku kasu. Esmapilgul võiks arvata, et kui põldude vahele jätta loodusliku taimestiku ribad, siis ei avalda sealne elustik otsest mõju põllukultuurile. Siiski on paljude uuringutega selgeks tehtud, et see elustik liigub päris usinalt ümbruskonna looduslikest elupaikadest põldudele...

Kogu maailmas kahaneva elurikkuse üheks peapõhjuseks on maakasutuse muutus, sh ulatuslikult keskkonda kahjustavad põllumajandusviisid. Kuigi me ei taha seda endale tunnistada, on suurt saaki ülimaks seadvad majandamisvõtted kõvasti laastanud ka Eesti maastikke, mulla- ja veekeskkonda ning elurikkust. Väärtuslikud, kuid haavatavad elurikkusesaarekesed põllumajandusmaastikus Ka tavalised...