Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Koguda üle Eesti samblike andmeid, et mõista, kuidas samblikud meie metsamaal levivad ning kuidas metsa majandamisel samblikega paremini arvestada.
Kaardistada aasta orhidee väikese käopõlle levikut Eestis
Projekti eesmärk on läbi kodanikuteaduse uurida hariliku nurmenuku erikaelsuse mustreid üle Euroopa.
Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Lääne-Euroopas hõlmatakse sellesse tüüpi üsna erinevaid luidete vahel kujunenud elupaiku: seisuveekogud, esitaimestuga alad, madalsoolapid, niisked niidud (sageli madalakasvuliste pajudega, vt. elupaigatüüp 2170), tarnastikud ja kõrkjastikud. Niisugune elupaikade mitmekesisus tingib ühtekokku ka äärmiselt mitmekesise taimestiku. Eestis tuleks sellesse elupaigatüüpi arvata veel vanade...
Selle elupaigatüübi alla paigutatakse Lääne-Euroopas luidetevahelised märjad nõod, mida asustavad hanepaju-kooslused. Et Eestis on hanepaju puhta liigina haruldane – rohkem on levinud tema hübriid hundipajuga, siis pole seda elupaigatüüpi looduses kerge eristada. Selliseid luidetevahelisi nõgusid, kus kasvavad hane- ja liivpaju kogumikud, leidub Eestis vaid väga väikestel aladel läänesaarte...