Konverents toimub koos traditsioonilise Mullapäevaga Tartus Eesti Maaülikooli aulas aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 1a. Lisaks saavad huvilised jälgida sündmust ülekande vahendusel veebis.
KMH aruande avalik arutelu toimub 12.01.2026 kell 16:00 Rae Kultuurikeskuse suures saalis (Aruküla tee 9, 75301 Jüri, Rae vald, Harjumaa) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams.
Nädala eesmärk on teadlikkuse suurendamine jäätmetekke vältimise ja vähendamise osas.
Autovaba päev kutsub inimesi üles loobuma üheks päevaks autokasutusest ja eelistama liikumiseks jalgsi käimist, jalgrattasõitu või ühistransporti. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu autoliikluse keskkonnamõjule ja edendada säästvamaid liikumisviise.
Ülemaailmne tähtpäev, mida tähistatakse alates tänapäevase keskkonnaliikumise sünnist 1970. aastal.
Poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kui kadakat on vähem, siis on tegemist looniiduga (6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (6210). Kadastikud on levinud peamiselt looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Seal, kus kadastikud on jäänud looduse hooleks – mahajäetud niitudel ja karjamaadel – muutuvad...
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Tasase või nõrgalt lainja pinnamoega ning kohati lahtise liivaga alad sisemaal. Sageli inimtekkesed – kujunenud seal, kus rohukamar on mingil põhjusel lõhutud: tugevast tallamisest (näiteks Värska suurimad liivikud tekkisid sõjaväe harjutusväljakutel), metsapõlengute järel (Kaibaldi liivik Hiiumaal) jne. Inimmõju lakates kasvavad lahtise liiva alad sisemaal vähehaaval kinni. Esimesena asuvad...
Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...
Kõige rohkem on Eestis põhjavee uuristatud koopaid: neid leidub rohkesti Põhja-Eesti paekaldas ja sellesse lõikunud sügavates orgudes, samuti Lõuna-Eesti liivakiviseintes – Tilleorus, Suur- ja Väike-Taevaskojas, Võhandu ja Piusa orus, Koorkülas, Helmes jm. Lainete ja paguvee toimel tekkinud koopaid näeb Peipsi ja Võrtsjärve kalda liivakivipankades ning Põhja- ja Lääne-Eesti paepankades. Rohkesti...