2022. aasta puidubilansi aruanne, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti puidukasutuse mahust ning esitada sortimentide kaupa puiduallikad ja kasutamine.

Eesti kaitstavate alade kõlvikulise jaotuse andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele mis võimaldavad vaadata igapäevaselt uuenevaid näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja omandivormide lõikes.

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Analüüsi eesmärk oli uue patareimääruse valguses hinnata olemasolevat kogumisvõrgustikku ning teha ettepanekud, mis tagaks patareidirektiivi ja patareimääruse kogumisnõuete täitmise.

Analüüsis antakse ülevaade päikeseenergiajaamade mõjust Eesti olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele. Samuti käsitletakse Eesti tingimustesse sobivaid leevendusmeetmeid, mis aitavad päikeseparkide keskkonnamõjusid vähendada. Vaatluse all on peamiselt keskmise ja tööstusliku suurusega ning eelkõige maapinnale ehitatud päikeseparkide mõju, kuna katustele ehitatud...

Lehel on ruutloenduse andmete analüüsid aastast 2006 kuni aastani 2013.

Ülevaade sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Samuti kelle töö tulemusena metsastatistika tekib.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.